Vous avez cherché: töötlemiskulud (Estonien - Maltais)

d) töötlemiskulud (komponendid);
(d) spejjeż ta'proċessar (ingredjenti);

-lahutatakse saadud summast artikli 2 lõikes 1 kindlaks määratud töötlemiskulud.
-jitnaqqas l-ammont hekk miksub bl-ispejjez ta’l-ipproċessar iffissati fl-artikolu 2(1).

millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus
li jiffissa ir-rati ta'konverżjoni, l-ispejjeż ta'l-ipproċessar u l-valur tal-prodotti derivati għall-istadji varji ta'l-ipproċessar tar-ross

määratakse kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse;
jiffissaw ir-rati ta’ konverżjoni għar-ross f’diversi stadji tal-ipproċessar, l-ispejjeż tal-ipproċessar u l-valur ta’ prodotti sekondarji;

a) määrab kindlaks töötlemise eri etappidel oleva riisi konverteerimiskursi, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtuse;
(a) għandha tiffissa ir-rati ta'konverżjoni għar-ross fl-istadji varji ta'l-ipproċessar, il-prezz ta'l-ipproċċessar u l-valur tal-prodotti derivati;

1. töötlemiskulud, mida võetakse arvesse koorimata riisi ümberarvestamisel kooritud riisiks, on 0,95 arvestusühikut 100 kilogrammi koorimata riisi kohta.
1. l-ispejjeż ta'l-ipproċessar li għandhom jiġu ikkunsidrati meta ross li għadu fil-fosdqa jiġi kkonvertit f’ross imqaxxar għandhom ikunu ta'0.95 unità tal-kont tal-kont għal kull 100 kilogramma ta'ross li jkun għadu fil-fosdqa.

millega muudetakse määrust nr 467/67/emÜ, millega määratakse kindlaks riisi töötlemise eri etappide ümberarvestuskursid, töötlemiskulud ja kõrvalsaaduste väärtus
li jemenda r-regolament nru 467/67/kee li jiffissa r-rati ta'konverżjoni, il-prezz ta'l-ipproċessar u l-valur tal-prodotti derivati għal stadji varji ta'l-ipproċessar tar-ross

3. vabasse ringlusse deklareeritud töödeldud toodete tolliväärtuse määramiseks võib deklarant valida ühe seadustiku artikli 30 lõike 2 punktides a, b või c nimetatud meetoditest või lisada töötlemiskulud importkauba tolliväärtusele.
3. għall-finijiet ta'l-istabbiliment tal-valur doganali ta'prodotti pproċessati dikjarati għal ċirkolazzjoni ħielsa, id-dikjarant jista'jagħżel xi wieħed mill-metodi msemmija fl-artikolu 30(2) (a), (b) jew (ċ) tal-kodiċi jew il-valur doganali ta'l-oġġetti mportati u n-nefqa ta'l-ipproċessar.

""töötlemiskulud" tähendab kõiki töödeldud kaupade valmistamisel tehtud kulusid, kaasa arvatud üldkulud ja kõigi kasutatud ühenduse kaupade väärtus."
"il-prezz ta'l-ipproċessar ifisser l-ispejjeż kollha li saru fl-ipproċessar tal-prodotti, inklużi l-ispejjeż ġenerali u l-valur ta'xi merkanzija tal-komunità użata."

(13) normaalväärtuse kindlakstegemisel võeti arvesse asjaolu, et käesoleva uurimise tarvis pidi normaalväärtus hiina rahvavabariigist pärineva impordi puhul põhinema kolmanda turumajandusriigi andmetel. sellega seoses nähti käesoleva läbivaatamise algatamisteates kohase kolmanda turumajandusriigina ette türgit. Üks sõltumatu importija väitis, et türgi ei ole kohane, sest tooraine on türgis raskemini kättesaadav kui hiina rahvavabariigis: türgi magnesiidikaevandustel ei ole hiina rahvavabariigis asuvate kaevandustega võrreldes samasuguseid looduslikke eeliseid ning seetõttu on kaevandamis-ja töötlemiskulud türgi kaevandustes suuremad kui hiinas. peale selle väitis sama importija, et türgi siseturg on liiga väike selleks, et olla hiina turu seisukohalt representatiivne. kõnealune importija ei soovitanud siiski ühtki muud kolmandat turumajandusriiki.
(13) meta kien jiġi stabbilit il-valur normali, ingħata qies tal-fatt illi għal din l-investigazzjoni il-valur normali ta'l-importazzjonijiet mir-repubblika popolari taċ-Ċina kellu jiġi msejjes fuq l-infomazzjoni minn ekonomija tas-suq ta'pajjiż terz. f'dan ir-rigward, it-turkija kienet prevista bħala ekonomija approprjata ta'pajjiż terz fl-avviż tal-bidu. importatur mhux irrelatat issottometta illi t-turkija ma kenitx approprjata għar-raġuni illi l-aċċess għall-materji prima fit-turkija kien iktar diffiċli milli mir-repubblika popolari taċ-Ċina: il-minjieri tal-manjeżit fit-turkija ma jgawdux l-istess vantaġġi naturali bħal fir-repubblika popolariu taċ-Ċina hekk illi fuq dawn il-kondizzjonijiet l-ispejjeż ta'l-estrazzjoni u l-produzzjoni kienu ogħla milli tal-minjieri Ċiniżi. barra minn hekk, l-istess importatur ippretenda illi s-suq domestiku tork kien żgħir wisq biex ikun rappreżentattiv tas-suq Ċiniż. madankollu, dan l-importatur ma ssuġġeriex ekonomija tas-suq alternattiva ta'pajjiż terz.