Results for poliitikakujundajad translation from Estonian to Maltese

• poliitikakujundajad ja nende nõustajad;
il-programm ta' pubblikazzjonijiet ta' l-emcddahuwie±ed mis-sorsi ewlenin fil-kisba ta' ri¿ultatiuakkwisti taå-Åentru.

osaleda võivad poliitikakujundajad, spetsialistid, õpetajad, koolitajad ja õppijad.
dawk li jfasslu l-politika, prattikanti, riċerkaturi, għalliema u dawk li jmexxu t-taħriġ, u studenti huma kollha eliġibbli.

ka poliitikakujundajad on püüdnud luua poliitikaid, mille abil minimeerida kriisi mõju reaalmajandusele.
dawk li jfasslu l-politika fittxew ukoll li jfasslu politiki li jimminimizzaw l-impatt talkriżi fuq l-ekonomija reali.

130 osalejat jagati kolme võrdse suurusega rühma: kunstnikud, teadlased ja poliitikakujundajad.
il-130 parteċipant inqasmu fitliet gruppi kbar indaqs: l-artisti, ix-xjenzjati u dawk responsabbli mit-tfassil talpolitika.

poliitikakujundajad peaksid teatavate rühmadega otseselt kokku puutuvatelt vabatahtlikelt ja kogukondlikelt organisatsioonidelt ennetavalt teavet küsima.
aktar ma’ l-organiz-zazzjonijiet u l-korpi politiċi jkunu marbuta ma’ limmigranti, aktar dawn ikunu attivi sabiex jinsistu fuq il-mainstreaming.

georuumilised teabevahendid on tavaliselt kaardid, analüüsiaruanded ning geograalised infosüsteemid, mida poliitikakujundajad ja otsuste tegijad kasutavad väga
iżda, meta jiġi awtorizzat mis-segretarju Ġenerali/rappreżentant għoli tal-pbsk, l-eusc jaħdem ukoll sabiex jappoġġa organizzazzjonijiet internazzjonali bħan-nazzjonijiet uniti u n-nato.

eea eesmärk on tagada, et poliitikakujundajad ja üldsus saaksid keskkonna seisundi ja selle tulevikuväljavaadete kohta pidevalt teavet.
l-għan tal-eea huwa li tiżgura li dawk li jieħdu d-deċiżjonijiet u l-pubbliku inġenerali jinżammu infurmati dwar l-istat u l-prospetti tal-ambjent.

samal ajal tagatakse majanduspoliitilise raamistiku eeskirjade ja menetlustega makromajanduslik stabiilsus, tingimusel et poliitikakujundajad neid eeskirju ja menetlusi järgivad.
fl-istess ħin, ir-regoli u l-proċeduri tal-qafas tal-politika ekonomika jiżguraw l-istabbiltà makroekonomika, sakemm dawk li jfasslu l-politika jirrispettawhom.

nii poliitikakujundajad kui ka erialatöötajad vajavad integratsiooni näitajaid ja kontrollväärtusi, mille abil saaks paremini hinnata integratsiooniprogrammide edukust ja mõõta nende tulemusi.
mingћajr dubju, mhuwiex l-iskop ta’ dan ilktejjeb ta’ tagħrif li jittratta l-formazzjoni talpolitika ġenerali ta’ l-integrazzjoni.

emakeele ja päritoluriigi kultuuri tundmine annab panuse sisseränderiigi inimkapitali, mida poliitikakujundajad saavad kasutada maailmatasemel hariduse ja tööturu konkurentsivõimega seotud eesmärkide saavutamisel.
l-għarfien tal-lingwi u l-kulturi nattivi jikkontribwixxi għall-kapital uman ta’ pajjiż ta’ immigrazzjoni, li dawk li jfasslu l-politika jistgħu jimmassimizzaw bħala funzjoni tal-miri tagħhom għal edukazzjoni ta’ klassi dinjija u kompetittività fi s-suq tax-xogħol.

neil konverentsidel saavad kokku poliitikakujundajad, puuetega ja puueteta inimesed, sidusrühmad, akadeemilised eksperdid ja meedia ning teised puudelisusega seotud osalised.
dawn il-konferenzi jlaqqgħu numru ta’ persuni involuti fit-tfassil tal-politika, persuni kemm b’diżabilità kif ukoll mingħajr diżabilità, esperti akkademiċi u l-media flimkien ma’parteċipanti oħra fil-qasam taddiżabilità.

integratsiooniprogrammide rakendamise käigus võivad poliitikakujundajad ja selle elluviijad esitada endale mingil hetkel järgmisi küsimusi: kui edukad me algselt määratletud eesmärkide saavutamisel olime?
matul l-implimentazzjoni tal-programmi ta’ integrazzjoni, il-mexxejja u l-persuni responsabbli jistgћu f’xi fażi jistaqsu lilhom infushom id-domandi li ġejjin: kemm irnexxielna niksbu lgћanijiet li ġew iddefiniti fil-bidu?

kliimamuutusest on saanud euroopa tegevuskava keskne küsimus, sest see mõjutab euroopa keskkonda ja ühiskonda, pannes poliitikakujundajad kaaluma, kuidas oleks eli käsutuses olevate poliitikavahenditega sellele kõige parem reageerida.
il-bidla fil-klima saret punt ċentrali fl-aġenda ewropea minħabba l-impatt tagħha fuq l-ambjent u s-soċjetà ewropea, u tisfida lil dawk li jfasslu l-politiki biex jirriflettu dwar kif l-aħjar jirreaġixxu bl-is-trumenti talpolitika disponibbli għall-ue.

kui tulemused on teada, võib olla eri tasandite rahastamisprogramme lihtsam suunata. samuti võib see parandada parimate tavade vahetamist, sest poliitikakujundajad võivad teadlikult otsida näiteid riikidest, kus mingis valdkonnas ollakse edukad.
madankollu, huwa possibbli li kienu preżenti fatturi oħra li intervjenew jew saħanistra li kien hemm suċċess minkejja l-politika iktar

et poliitikakujundajad saaksid ettekujutuse, kuidas inimesed nende töösse suhtuvad, ning anda lähtematerjali tulevasteks algatusteks, viiakse läbi uurimusi, vaatlusi ja küsitlusi, milles uuritakse kodakondsuse ja identiteedi küsimusi.
biex dawk li jfasslu l-politika jkollhom ħjiel ta’ kif il-ħidma tagħhom qed tintlaqa’ mill-persuni u biex jiġi pprovdut input fuq l-inizjattivi futuri, ser jitwettqu studji, stħarriġ u investigazzjonijiet biex jesploraw il-kwistjonijiet ta’ ċittadinanza u identità.

13. et tagada jätkusuutlik sotsiaalmudel, on oluline saavutada suurem kasv ja rohkem töökohti. euroala liikmesriikidele võivad siin eeskujuks olla esimesena põhjamaades käivitatud paindlikkuse ja turvalisuse tasakaalule keskendunud („ flexicurity“) reformid. need reformid on viinud dünaamilise majanduseni, edendades töökorralduse ja töösuhete kohandatavuse kõrget taset, tagades samal ajal töötajate turvalisuse, investeerides muu hulgas elukestvasse õppesse ning töötute ümberõppesse ja aktiveerimispoliitikasse. kuigi puudub ühtne ja kõigile sobiv paindlikkuse ja turvalisuse mudel, on tööturul vajalik suurem paindlikkus, samas kui töötajatele on võimalik tagada teatav turvalisus mitmel moel.[2] põhjamaade kogemusi ei pruugi olla lihtne teistesse liikmesriikidesse üle kanda. peale selle, et riiklikul tasandil võivad eelistused olla erinevad, peavad poliitikakujundajad arvestama nt selliste reformide eelarvelise mõjuga, seda eriti riikides, kus esineb oluline eelarve puudujääk või surve vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekuludega tegelemise tõttu.
13. biex nassiguraw mudell soċjali sostenibbli, huwa fundamentali li niksbu tkabbir ogħla u aktar impiegi. f’dan il-kuntest, ir-riformi li kienu ppruvati għall-ewwel darba mill-pajjiżi nordiċi, li ta'spiss issir referenza għalihom bħala ta'“flessigurtà”, jistgħu jkunu sors ta'ispirazzjoni għall-istati membri fiż-żona ta'l-euro. dawn ir-riformi wasslu għall-ekonomiji dinamiċi billi ppromwovu livell għoli ta'adattatabilità fl-organizzazzjoni tax-xogħol u fir-relazzjonijiet tax-xogħol waqt li pprovdew sigurtà għall-ħaddiema, fost affarijiet oħra, permezz ta'investiment sostanzjali fil-politika ta'tagħlim matul il-ħajja u fil-politika ta'taħriġ mill-ġdid u attivazzjoni għal nies qegħda. minkejja li m’hemmx mudell uniku ta'“flessigurtà”, u li jkun tajjeb għal kulħadd, il-prinċipju taż-żieda fil-flessibiltà fejn ikun hemm bżonn fis-suq tax-xogħol waqt li ċerti sigurtajiet jiġu salvagwardjati għall-ħaddiema, jistgħu jiġu implimentati permezz ta'metodi varji.[2] l-esperjenza tal-pajjiżi nordiċi ma tistax tiġi trasferita faċilment għall-istati membri l-oħra. minbarra l-fatt li l-preferenzi jistgħu jkunu differenti fuq il-livell nazzjonali, dawk li jfasslu l-politika għandhom jagħtu każ ukoll ta’, per eżempju, l-implikazzjonijiet baġitarji ta'riformi bħal dawn, speċjalment f'pajjiżi li għad għandhom defiċit sinifikanti jew li jinsabu taħt pressjoni mill-popolazzjonijiet li aktar ma jmur aktar qed jixjieħu.