Usted buscó: valglinnastumine (Estonio - Inglés)

valglinnastumine
urban sprawl

valglinnastumine euroopas
urban sprawl in europe

põhiline arengusuund euroopa linnades on valglinnastumine.
the dominant trend in european cities is towards suburbanisation.

peamisteks probleemideks on ökosüsteemide killustatus, intensiivsem maakasutus ja valglinnastumine.
fragmentation of ecosystems, land use intensification and urban sprawl are major pressures.

järjest suurenev valglinnastumine, mis kasutab palju maad ja tekitab mastaabikulu;
increasing urban sprawl, with its high consumption of land and its diseconomies of scale;

eriti ilmne on valglinnastumine riikides või piirkondades, mida on toetanud el regionaalpoliitika ja rahastamine.
urban sprawl should rightly be regarded as one of the major common challenges facing urban europe today.

valglinnastumine - euroopas seni tähelepanuta jäänud keskkonnaprobleem — euroopa keskkonnaagentuur (eea)
are we ready for climate change? — european environment agency (eea)

linnapiirkondades on järjest keerulisem välja arendada hästi toimivaid transpordisüsteeme, kuna neis on suur liikluskoormus ja suureneb valglinnastumine.
developing efficient transport systems in urban areas has become an increasingly complex task with both congested cities and greater urban sprawl.

elanikkonna valglinnastumine pingestab vältimatult linnatranspordisüsteemi ning samal ajal võib majandusliku tegevuse siirdumine äärelinnadesse tuua kaasa traditsioonilise linnakeskuse majandusliku languse.
the suburbanisation of population inevitably places greater strains on the urban transport system, while the suburbanisation of economic activity can lead to the economic decline of the traditional city centre.

valglinnastumine toimub juhul, kui maakasutuse muutuste ning linlikele maakasutusviisidele ülemineku kiirus ületab teatud alal teatud aja jooksul rahvastiku kasvukiiruse.
increasing urban populations. however, today, even where there is little or no population pressure, a variety of factors are still driving sprawl.

linnapiirkondade tiheda asustuse tõttu võimalikuks muutnud suuremale ressursitõhususele töötab vastu kontrollimatu valglinnastumine, mis avaldab survet teenustele ja vähendab territoriaalset ühtekuuluvust.
the resource efficiency gains made possible by compact urban settlements are being undermined by uncontrolled urban sprawl that puts public services under pressure and reduces territorial cohesion.

see mitte üksnes ei too otsest kasu linnapiirkondadele endile, vaid aitab leevendada ka survet eeslinnadele, kus parema elukvaliteedi otsingute tulemusena võib toimuda kontrollimatu valglinnastumine.
not only does this bring direct benefit to the districts themselves, it helps to relieve some of the pressure towards excessive suburban sprawl in pursuit of a better quality of life.

1990–2000 kasvas kaanetatud ala el-15 riikides 6% ning kõige selle juures kasvab valglinnastumine ja transpordi infrastruktuuride arendamine.
in the decade 1990–2000, the sealed area in the eu-15 increased by 6 %, and the demand for new construction sites for urban sprawl and for transport infrastructures is continuing to rise.

elupaikade killustumist põhjustavad paljud erisugused tegurid, mis on seotud maakasutuse muutumisega, näiteks valglinnastumine, transpordi infrastruktuurid ja intensiivsem põllumajandus- või metsandustegevus.
ecosystems, which are powered by the diversity of life within them, provide society with a stream of valuable, economically important goods and services such as water purification, soil fertilisation, carbon storage etc.

kliima- ja sotsiaalmajanduslikke muutusi (nt valglinnastumine ja maa katmine mullaga) tuleks rohkem arvesse võtta, kuna need on üleujutusriski maandamise olulised osad.
climate and socio-economic changes (e.g. urban sprawl and soil sealing land use) should be factored more widely as they are important elements of flood risk management.

sellel on olulised tagajärjed, sest poliitikas ja otsuste tegemise stsenaariumides tuleb arvestada laialdaste vastastikuste mõjutustega, näiteks valglinnastumine maapiirkondadesse, rannikupiirkondades toimuva linnastumise mõju ökosüsteemi teenustele, mägipõllumajanduse roll kõrge loodusliku väärtusega põllumajandusmaa säilitamisel.
this has important consequences as many policies and decision-making scenarios need to consider a wide range of interactions; for example urban sprawl into rural areas; the impact of urbanisation in coastal areas on ecosystems services; the role of mountain agriculture in maintaining high-value nature farmland.

euroopa linnapiirkondade kasvuga viimase viie aastakümne jooksul on kaasnenud ka valglinnastumine. alates 1950. aastate keskpaigast on euroopa linnad laienenud keskmiselt 78 %, kuid elanike arv on kasvanud vaid 33 %.
although maritime transport is still the most energy-effi -cient transport mode per single traffic unit performed, the complete ‘external costs bill’ to world citizens and environmental resources due to maritime transport is about eur 300 billion per year (2006), 21 % of which is from the eu fleet (eur 64 billion) 4.

(2) linnastumisega kaasneb hulk muid probleeme, sealhulgas sotsiaalne tõrjutus ja kihistumine, valglinnastumine ja liiklusummikud, ohutus- ja turvalisusküsimused, keskkonnaseisundi halvenemine, saastus ja kliimamuutuse mõju.
(2) urbanisation involves a wide range of inter-linked challenges, including social deprivation and segregation, urban sprawl and congestion, safety and security issues, environmental degradation, pollution and effects of climate change.