Usted buscó: austust (Estonio - Maorí)

ja nad andsid jumalale austust minu pärast.
a whakakororia ana ratou i te atua mo tana ki ahau

me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,
kihai ano matou i rapu kororia i te tangata, i a koutou ranei, i era atu ranei, ahakoa i tika matou, he apotoro nei na te karaiti, kia mea he tangata whai tikanga matou

ent jumala tõotusest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes jumalale austust
ae, i titiro ia ki te kupu whakaari a te atua, kihai ia i ruarua i runga i te whakaponokore, engari ka kaha tonu tona whakapono, me te whakakororia ki te atua

aga kui keegi kannatab ristiinimesena, siis ta ärgu häbenegu, vaid andku jumalale austust selle nimega.
ki te whakamamaetia ia tetahi mo te ki he karaitiana ia, kaua ia e whakama; engari he mea tenei e whakakororia ai ia i te atua

ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu sellele, kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,
a i te mea ka hoatu e nga mea ora te kororia, te honore, te whakawhetai ki tera e noho ana i runga i te torona, e ora ana ake ake

kuidas te võite uskuda, kui te võtate austust vastu üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb Ūksnes jumalalt?
me pehea koutou ka whakapono ai, ka riro nei i a koutou te kororia e puta ana i a koutou ano, a kahore e rapu i te kororia e puta ana i te atua kotahi

ja suur kuumus kõrvetas inimesi ja nemad pilkasid jumala nime, kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad temale oleksid austust andnud.
na hunuhunua ana nga tangata e te wera nui: a ka kohukohu ratou ki te ingoa o te atua, kei a ia nei te tikanga mo enei whiu; kihai hoki ratou i ripeneta, i hoatu i te kororia ki a ia

kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga kes otsib selle austust, kes teda on läkitanud, see on tõeline ja temas ei ole ülekohut.
ko te tangata nana ake tana korero, e whai ana ia i tona ake kororia: tena ki te whai tetahi i te kororia o tona kaitono, e pono ana ia, a kahore ona he

ja samal tunnil sündis suur maavärisemine, ja kümnes osa linna langes maha, ja selles maavärisemises sai surma inimesi seitse tuhat nime. siis teised lõid kartma ja andsid taeva jumalale austust.
i taua haora ano ka puta he ru nui, ka hinga te wahi whakatekau o te pa; ko nga tangata i mate i taua ru e whitu mano: a ka wehi era atu, a hoatu ana e ratou he kororia ki te atua o te rangi

ja need ütlesid suure häälega: „tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!”
nui atu to ratou reo ki te mea mai, pai tonu te reme i whakamatea hei tango i te kaha, i te taonga, i te matauranga, i te mana, i te honore, i te kororia, i te whakapai

ja elada vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid jumalale austust „katsumispäeval”!
kia pai ta koutou whakahaere i roto i nga tauiwi, mo ta ratou whakapae ki a koutou, he kaimahi koutou i te kino, na kia whakakororia ratou i te atua a te ra o te tirohanga mai, ina kite i a koutou mahi pai

ja ta ütles suure häälega: „kartke jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!”
a he nui tona reo ki te mea, kia wehi koutou ki te atua, hoatu ki a ia he kororia; kua tae mai hoki te haora o tana whakawa: koropiko atu hoki ki a ia, ki te kaihanga o te rangi, o te whenua, o te moana, o nga puna wai