Usted buscó: karaipi (Maorí - Estonio)

ka mea, kei te nohoanga o mohi nga karaipi ratou ko nga parihi e noho ana
ning ütles: „moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.

na ka haere ki a ihu etahi karaipi me etahi parihi no hiruharama, ka mea
siis tuli varisere ja kirjatundjaid jeruusalemast jeesuse juure ja need ütlesid:

na tu ana nga tohunga nui me nga karaipi, kaha rawa hoki ta ratou whakapa he ki a ia
aga ülempreestrid ja kirjatundjad seisid ja kaebasid väga valjusti tema peale.

na ka huihui ki a ia nga parihi, me etahi o nga karaipi i haere mai i hiruharama
ja variserid ja m

na i te aonga ake ka huihui o ratou rangatira, nga kaumatua, me nga karaipi ki hiruharama
järgmisel päeval sündis, et rahva ülemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku jeruusalemma,

a ka ui ana akonga ki a ia, ka mea, he aha nga karaipi ka mea ai, ko iraia kia matua puta mai
ja jüngrid küsisid temalt ning ütlesid: „miks siis kirjatundjad ütlevad, et eelija peab tulema enne?”

na whakaminea katoatia ana e ia nga tohunga nui me nga karaipi o te iwi, a ka ui ki a ratou ki te wahi e whanau ai a te karaiti
ja ta kogus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning kuulas neilt, kus kristus pidi sündima.

katahi ka arahina mai ki a ia e nga karaipi ratou ko nga parihi tetahi wahine i hopukia e puremu ana; a whakaturia ana ki waenganui
seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. ja nad panid ta keskpaika seisma

na ka whakamine nga tohunga nui, nga karaipi, me nga kaumatua o te iwi, ki te whare o te tohunga nui, ko kaiapa te ingoa
siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli kaifas,

waihoki ko nga tohunga nui ka tawai i a ia, ratou ko nga karaipi, ka mea, ko era atu i whakaorangia e ia, te taea e ia te whakaora a ia ake ano
samuti naersid teda ka ülempreestrid isekeskis ühes kirjatundjatega ja ütlesid: „muid ta on aidanud, iseennast ta ei saa aidata!

na ka anga ka whakaaroaro nga karaipi me nga parihi, ka mea, ko wai tenei nana nga kupu kohukohu? ko wai hei muru hara? ko te atua anake
siis kirjatundjad ja variserid hakkasid m

na ka whai nga tohunga nui me nga karaipi kia hopukia ia i taua wa ano; ka mataku ratou i te iwi: i mohio hoki ratou i korerotia e ia tenei kupu whakarite mo ratou
ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamiss

a, i te aonga tonutanga o te ra, ka huihui nga kaumatua o te iwi, nga tohunga nui, me nga karaipi, a arahina atu ana ia ki to ratou runanga, ka mea ratou
ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid ta üles oma suurkohtu ette

na ka mea ia ki a ratou, koia te karaipi, i akona ki te rangatiratanga o te rangi, i rite ai ki tetahi rangatira whare e whakaputa mai ana i nga mea hou, i nga mea tawhito, i roto i tana toa
siis ta ütles neile: „seepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaisandmehe sarnane, kes toob esile oma tagavarast uut ja vana!”

aue, te mate mo koutou, e nga karaipi, e nga parihi, e te hunga tinihanga! e rite na koutou ki nga urupa ngaro, e kore e kitea e nga tangata e haereere ana i runga
häda teile, et te olete nagu äravajunud hauad, ja inimesed käivad nende peal, ilma et nad teaksid!”

a ka nui te ngangare; ka whakatika etahi o nga karaipi o to nga parihi taha, ka totohe, ka mea, kahore ano i mau i a matou te he o tenei tangata: tena, ka pehea, mehemea kua korero tetahi wairua ki a ia, tetahi anahera ranei
siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: „me ei leia ühtki paha sellest inimesest! ehk aga on vaim või ingel temaga rääkinud?”