Usted buscó: erodd (Wólof - Estonio)

ca jamono joojale erodd boroom diiwaanu galile dégg na tur, wa yeesu am.
sel ajal kuulis nelivürst heroodes jeesusest räägitavat.

erodd nag bëgg koo rey, waaye dafa ragal nit ñi, ci li ñu teg yaxya ab yonent.
ja heroodes oleks tahtnud johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.

bi nga xamee ne erodd faatu na, benn malaakam boroom bi feeñu yuusufa ci gént ca misra,
aga kui heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus issanda ingel joosepile unes egiptuses

bi loolu amee ñu yónni ci yeesu ay farisen ak ñu far ak buur bi erodd, ngir fiir ko ci waxam.
ja nad läkitavad tema juure m

ca bés ba ñu jàpp nag erodd sol mbubbi buuram, toog ca jal ba ca àttekaay ba, di leen yedd ak a dénk.
siis pani heroodes määratud päeval kuninglikud riided selga ja istus kohtujärjele ja pidas neile kõnet;

ndaxte erodd jàppoon na yaxya, yeew ko, tëj. ndaxte erodd takkoon na erojàdd, jabaru filib magam,
oli ju heroodes johannese kinni võtnud, sidunud ja pannud ta vangi heroodiase, oma venna filippuse naise pärast.

waaye bi ko erodd déggee, mu ne: «yaxya male ma dagglu boppam, moom moo dekki.»
aga kui heroodes seda kuulis, ütles ta: „johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles t

bi mu yégee ne, yeesoo ngi nekk ci diiwaan bi erodd yilif, mu yónnee ko erodd, mi nekkoon ci jamono jooju ci yerusalem.
ja saades teada, et ta on heroodese valitsuse alt, saatis ta tema heroodese juure, kes ka viibis jeruusalemas neil päevil.

bi ñu ca tegee ab diir nag, ñuy màggal bés ba erodd juddu woon, te doomu erojàdd ju jigéen di fecc ci biir gan ñi. loolu neex erodd,
aga kui heroodese sünnipäev tuli, tantsis heroodiase tütar nende keskel ja meeldis heroodesele.

waaye bi mu déggee ne, arkelawus moo donn erodd baayam ca nguuru yude, mu ragal faa dem. yàlla artu ko nag ci gént, mu daldi dem diiwaanu galile.
aga kui ta kuulis, et arhelaos valitseb judead oma isa heroodese asemel, siis ta kartis sinna minna. kuid ta sai unes jumalalt käsu ja siirdus galilea aladele

bi erodd nekkee ci tànki indilu ko, ca guddi googa yeewoon nañu piyeer ak ñaari càllala, muy nelaw diggante ñaari xarekat, te ay xarekat di wottu buntu kaso ba.
aga kui heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas peetrus sel ööl kahe sõjamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet.

mu ne ko: «kon bu ñi la kalaame ñëwee, dinga layoo.» mu santaane nag, ñu denc ko ca kër buur ba erodd.
ütles ta: „ma tahan sind üle kuulata, kui su kaebajad ka siia jõuavad!” ja ta käskis teda hoida heroodese peavahis.

sànn, jabaru ku ñuy wax kusa, mi doon wottu alalu erodd; ak susànn ak ñeneen jigéen. jigéen ñooñu ñoo doon joxe seen alal, ngir dimbali yeesu ak ay taalibeem.
ja johanna, heroodese varahoidja kuusa naine, ja susanna ja palju muid, kes teda toetasid oma varaga.

noonu erodd buur bi dégg loolu, ndaxte turu yeesu siiwoon na. mu ne nag: «yaxya dekki na, moo tax mu ànd ak kàttanu def ay kéemaan.»
ja kuningas heroodes sai kuulda jeesusest, sest ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: „ristija johannes on surnuist üles t

amoon na ci mbooloom ñi gëm, mi nekk dëkku ancos, ay yonent ak ay jàngalekat: maanaam barnabas, simeyon ku ñu dàkkentale niseer, lusiyus mi dëkk siren, manayen mi yaroondoo ak erodd boroom diiwaan ba, ak sool.
aga antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: barnabas ja siimon, keda hüüti nigeriks, ja luukius küreenest ja maanaen, kes nelivürst heroodesega ühes oli üles kasvatatud, ja saulus.