検索ワード: realizzerebbero (イタリア語 - エストニア語)

コンピュータによる翻訳

人が翻訳した例文から、翻訳方法を学びます。

Italian

Estonian

情報

Italian

realizzerebbero

Estonian

 

から: 機械翻訳
よりよい翻訳の提案
品質:

人による翻訳

プロの翻訳者、企業、ウェブページから自由に利用できる翻訳レポジトリまで。

翻訳の追加

イタリア語

エストニア語

情報

イタリア語

i concorrenti della ricorrente realizzerebbero in tal modo un fatturato sulle tariffe di comunicazione per connessione nettamente superiore a quello della ricorrente, con in più un’ampia prevedibilità.

エストニア語

hageja konkurentide käive, mis tuleneb kõnetariifidest ühenduse kohta, on tunduvalt suurem kui hageja oma ning lisaks on seda lihtsam ette prognoosida.

最終更新: 2014-02-06
使用頻度: 1
品質:

イタリア語

afase ha inoltre sostenuto che gli operatori a valle, in particolare gli installatori, contrariamente alle conclusioni di cui al considerando 242 del regolamento antidumping provvisorio, realizzerebbero margini di profitto ad una cifra, che non consentono di assorbire eventuali dazi.

エストニア語

afase väitis ka, et erinevalt ajutise dumpinguvastase määruse põhjenduses 242 esitatud järeldustest oleks tootmisahela järgmise etapi ettevõtjate, eriti paigaldajate kasumimarginaal vaid ühekohaline arv, mis ei võimaldaks tollimaksu enda kanda võtta.

最終更新: 2014-11-18
使用頻度: 1
品質:

イタリア語

motivazione e obiettivi della proposta le economie moderne sono basate su sistemi di pagamento efficienti e sicuri. i sistemi di pagamento facilitano l'acquisto di beni e servizi e consentono ogni anno la realizzazione di 231 miliardi di operazioni (in contante e non) nella comunità, per un valore complessivo di 52 000 miliardi di eur. tuttavia i sistemi di pagamento attuali hanno un costo elevato. la commissione si è pertanto fissata l'obiettivo di creare un mercato unico dei pagamenti, che, grazie alle economie di scala e alla maggiore concorrenza, contribuirebbe a ridurre tale costo. la presente proposta della commissione, basata sull'articolo 47, paragrafo 2 e sull'articolo 95, paragrafo 1 del trattato ce, istituirà un quadro comune per il mercato dei pagamenti comunitario, creando le condizioni necessarie per l'integrazione e la razionalizzazione dei sistemi nazionali di pagamento. essa è affiancata dall'iniziativa del settore, finalizzata alla creazione di un'area di pagamento unica in euro (single euro payment area -sepa), volta ad integrare le infrastrutture e i prodotti nazionali di pagamento nell'area dell'euro. un'economia moderna, fondata sulla tecnologia, non può fare a meno di un sistema di pagamenti efficiente e moderno. grazie infatti al suo impatto positivo diretto sulla competitività del settore finanziario, esso migliorerà la competitività dell'economia nel suo insieme. l'iniziativa della commissione si concentra sui pagamenti elettronici in quanto alternativa ai più costosi pagamenti in contante. È accertato che i pagamenti elettronici moderni stimolano la spesa per i consumi e la crescita economica[1]. le migliori pratiche mostrano che la modernizzazione dei sistemi di pagamento ed un maggiore ricorso ai servizi con il miglior rapporto costo/efficacia possono dimezzare il costo medio dei pagamenti in meno di dieci anni. se, ad esempio, l'uso del contante fosse ridotto al livello dei paesi che ne fanno l'uso più limitato, si realizzerebbe un risparmio di 5,3 miliardi di eur[2]. in tutta l'europa vi è un margine per procedere ulteriormente sulla strada della standardizzazione dei prodotti e dell'integrazione dei servizi di pagamento. un quadro normativo armonizzato consentirà ai prestatori di razionalizzare le infrastrutture e i servizi di pagamento e agli utenti di beneficiare di una scelta più ampia e di un livello di tutela elevato. nel complesso, si otterranno maggiori economie di scala e un'accresciuta efficienza dei sistemi di pagamento all'interno della comunità europea. ad esempio, se si riducessero i costi unitari ad un livello superiore del 20% rispetto a quello delle migliori pratiche dell'ue, si potrebbero realizzare complessivamente risparmi per altri 10 miliardi di eur. la standardizzazione dei requisiti tecnici e giuridici in materia di pagamenti consentirà alle banche di offrire servizi di pagamento automatizzati dal pagatore al beneficiario ("end to end") con tempi di esecuzione più rapidi e a costi inferiori e faciliterà la fatturazione per le imprese, che avrebbero di conseguenza accesso ad un sistema di regolamento più rapido e affidabile e a maggiori disponibilità finanziarie. si tratta di un aspetto fondamentale per gli scambi transfrontalieri, ma anche per beneficiare pienamente dei potenziali risparmi consentiti dall'automatizzazione, che secondo le imprese potrebbero essere compresi tra eur 50 e 100 miliardi di eur all'anno. l'apertura dei mercati nazionali dei pagamenti a nuovi prestatori e la garanzia di parità di condizioni consentiranno di aumentare la concorrenza e di promuovere la prestazione transfrontaliera di servizi. gli utenti di servizi finanziari beneficeranno di maggiore concorrenza, trasparenza e di una più ampia scelta nel mercato dei servizi di pagamento. ciò dovrebbe favorire la convergenza dei prezzi tra gli stati membri e ridurre l'attuale forchetta dei prezzi (fattore 1:8)[3]. se, ad esempio, i livelli dei prezzi nei paesi dove sono più elevati scendessero al livello della media attuale, i consumatori e le imprese beneficerebbero di enormi risparmi e di un mercato dei pagamenti omogeneo (gli utenti italiani e spagnoli, ad esempio, realizzerebbero risparmi pari rispettivamente a 5,4 miliardi di eur e a 1,3 miliardi di eur). in alternativa, i commercianti sostengono che se potessero fare ricorso ai servizi dei prestatori più competitivi dell'ue, pagherebbero, in certi casi, fino a 20 volte meno per i pagamenti tramite carta. perché si possano realizzare pienamente le potenzialità del mercato unico dei pagamenti, il settore dei pagamenti è chiamato a svolgere un ruolo centrale. sono i prestatori di servizi di pagamento che devono affrontare il problema di trovare il modo migliore per integrare le infrastrutture di pagamento, attualmente frammentate a livello nazionale, per beneficiare pienamente dei risparmi potenziali e offrire nuovi servizi di pagamento tecnologicamente avanzati e più efficienti. parallelamente, le imprese dovranno adottare le misure necessarie per prepararsi ad interagire con i nuovi sistemi di pagamento. ciò richiederà investimenti significativi da parte sia dei prestatori che delle imprese. il settore dei pagamenti si è tuttavia impegnato ad effettuare tali investimenti nell'ambito del programma sepa, che dovrà essere completato entro il 2010. si ritiene che i sostanziali vantaggi attesi giustifichino i costi di investimento iniziali. la proposta della commissione agevolerà gli investimenti necessari e i lavori svolti dal settore dei pagamenti nell'ambito del sepa. -

エストニア語

ettepaneku põhjused ja eesmärgid nüüdisaegne majandus põhineb tõhusal ja turvalisel maksesüsteemil. maksesüsteemid võimaldavad osta kaupu ja teenuseid. Ühenduses tehakse aastas 231 miljardit (sularahaga ja muude maksevahenditega) tehingut koguväärtuses 52 triljonit eurot. praegune maksesüsteem on siiski üpris kulukas. komisjoni eesmärk on luua ühtne makseturg, kus maksesüsteemi kulusid aitavad vähendada parem mastaabisääst ja konkurents. euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 47 lõikel 2 ja artikli 95 lõikel 1 põhineva komisjoni ettepanekuga sätestatakse ühenduse makseturu ühine raamistik, luues tingimused riikide maksesüsteemide integreerimiseks ja ratsionaliseerimiseks. seda täiendab tööstussektori algatus luua ühtne euromaksete piirkond (single euro payment area – sepa), mille eesmärk on riikide makseinfrastruktuuride ja maksetoodete integreerimine eurotsoonis. nüüdisaegsel tehnoloogial põhinev majandus vajab tõhusat ja nüüdisaegset maksesüsteemi. sellel on otsene ja positiivne mõju finantssektori konkurentsivõimele ning see parandab majanduse kui terviku konkurentsivõimet. komisjoni algatuses keskendutakse elektroonilistele maksetele, mis on alternatiiv kallitele sularahamaksetele. on teada, et nüüdisaegsed elektroonilised maksed ergutavad majanduskasvu ja tarbijaid kulutusi tegema.[1] headest tavadest nähtub, et maksesüsteemide moderniseerimine ja kõige kulutõhusamate teenuste suurem kasutamine võib vähendada maksete kulusid poole võrra vähem kui kümne aastaga. kui näiteks sularaha kasutamist vähendada nende riikide tasemeni, kus kasutatakse kõige vähem sularaha, oleks saadav ülejääk 5,3 miljardit eurot.[2] Üle kogu euroopa on veel ruumi maksetoodete standardimiseks ja makseteenuste ühendamiseks. Ühtlustatud õiguslikule raamistikule tuginedes võivad makseteenuste pakkujad ratsionaliseerida makseinfrastruktuure ja -teenuseid ning kasutajatel on suurem valik ja kaitse. Üldtulemus on suurem mastaabisääst ja maksesüsteemide tõhusus euroopa Ühenduses. näiteks kui ühikukulud väheneksid 20%ni üle eli hea tava taseme, oleks lisakokkuhoid 10 miljardit eurot. maksete tehniliste ja õiguslike nõuete standardimine võimaldaks pankadel pakkuda kiiremaid ja ökonoomsemaid algusest lõpuni automaatseid makseid ning soodustaks äriühingutel arvete esitamist. tulemuseks on see, et äriühingud saavad arveldada kiiremalt ja usaldusväärsemalt ning nende rahavood paranevad. see on väga tähtis piiriülese kaubanduse puhul ning oluline selleks, et saada kasu automatiseerimisest. Äriühingud on teatanud, et võimalik kasu võib olla kuni 50–100 miljardit eurot aastas. riikide makseturgude avamine uutele teenusepakkujatele ning võrdsete tingimuste tagamine suurendavad konkurentsi ja edendavad teenuste piiriülest pakkumist. finantsteenuste tarbijad võidavad suuremast konkurentsist ning makseteenusteturu läbipaistvusest ja valikuvõimalustest. see peaks aitama kaasa hindade ühtlustumisele liikmesriikides ning alandama praegusi hindu suhtes 1:8.[3] kui kõige kallimates riikides langeksid hinnad praegusele keskmisele, oleks tulemuseks tohutu kokkuhoid ning tarbijatel ja äriühingutel sujuks maksete tegemine tõrgeteta. näiteks itaalias hoiaksid makseteenuse kasutajad kokku 5,4 miljardit eurot ja hispaanias 1,3 miljardit eurot. samas väidavad kaubandusettevõtjad, et kui nad saaksid osta teenuseid eli kõige konkurentsivõimelisematelt pakkujatelt, maksaksid nad kaardimaksete eest mõnel juhul kuni 20 korda vähem. Ühtse makseturu kogupotentsiaali ärakasutamisel peab olema maksevahendussektoril keskne osa. makseteenuse pakkujate ülesanne on leida parim viis riikide killustatud makseinfrastruktuuride integreerimiseks, et saada kasu võimalikust kokkuhoiust ning pakkuda uusi, tehnoloogiliselt edasiarendatud ja tõhusaid makseteenuseid. samamoodi peavad ka äriühingud võtma meetmeid, et olla valmis nendeks uuteks maksesüsteemideks. selleks peavad teenuse pakkujad ja äriühingud tegema märkimisväärseid investeeringuid. makseteenuste pakkujad on ennast sidunud sepa-programmiga kõnealuste investeeringute tegemiseks ja sepa lõpuleviimiseks 2010. aastaks. arvatakse, et oluline saadav kasu on väärt algseid investeerimiskulusid. komisjoni ettepanek hõlbustab investeeringute tegemist ja maksevahendussektori tööd sepas. -Üldine taust praeguse maksesüsteemi olukord on ebarahuldav ja siseturu täielikku potentsiaali ei ole ära kasutatud. Ühenduses tehtavate maksete infrastruktuuri eeskirjad on riiklikud ja neid ei ole veel kohandatud ühtse turuga. neid ei ole rakendatud nii, et välismaksed oleksid sama tõhusad kui riigisisesed maksed ning süsteemide vahel puudub konkurents. väheseid olemasolevaid välismaksesüsteeme pidurdab kriitilise massi puudumine (ainult 3% maksetest) ning need toimivad palju suuremate kuludega ühiku kohta kui riikide maksesüsteemid. tulemused on järgmised. praegune maksesüsteem on liiga kallis. uurimistöödest[4] nähtub, et praeguste killustunud riigipõhiste maksesüsteemide kulud on ligikaudu 2–3% sktst. pangad ise kannavad suure osa nendest kuludest. praegu kulutavad pangad kolmandiku oma tegevuskuludest maksetele. kuid lõpptulemusena kannavad kogu maksevahendussektor ja finantsteenuste kasutajad ebatõhusa ja mittekonkurentsivõimelise maksesüsteemi kulud. tarbijad kaebavad mõju üle, mis tuleneb killustatusest. neil on piiratud juurdepääs üle kogu eli toimivatele toodetele (näiteks puudub piiriülene tõhus otsearveldamine). kuid veelgi halvem on see, et nad ei saa kasutada teiste eÜ riikide teenuse pakkujaid, kes võiksid neile pakkuda odavamat ja kiiremat teenust. konkurentsi puudumine turul mõjutab jaekaubandusettevõtjaid. mõnes liikmesriigis, kus makseteenuse pakkujad võivad de facto tegutseda monopoolselt, küsitakse jaekaubandusettevõtjailt kuni 5% kõigist kaardiga sooritatud müügitehingutest. komisjoni monopolidevastane asutus ja riikide asutused juba uurivad deebet-ja krediitkaarditurgu elis. killustatuse tõttu kannatavad ka äriühingud. nad ei suuda kooskõlastada laekumisi ja makseid. -

最終更新: 2008-03-04
使用頻度: 1
品質:

参照: 匿名
警告:見えない HTML フォーマットが含まれています

人による翻訳を得て
7,794,778,651 より良い訳文を手にいれましょう

ユーザーが協力を求めています。



ユーザー体験を向上させるために Cookie を使用しています。弊社サイトを引き続きご利用いただくことで、Cookie の使用に同意していただくことになります。 詳細。 OK