검색어: sumus (라틴어 - 에스토니아어)

sive enim mente excedimus deo sive sobrii sumus vobi
sest kui me oleme olnud arust ära, siis oleme seda olnud jumalale; ja kui me oleme selge meelega, siis teile.

spero autem quod cognoscetis quia nos non sumus reprob
ma loodan, et te tunnete ära, et me ei ole k

dei enim sumus adiutores dei agricultura estis dei aedificatio esti
sest me oleme jumala kaastöölised, teie olete jumala p

quid ergo peccavimus quoniam non sumus sub lege sed sub gratia absi
kuidas siis? kas hakkame pattu tegema, sest me ei ole käsu all, vaid armu all? mitte sugugi!

ergo fratres debitores sumus non carni ut secundum carnem vivamu
sellepärast nüüd, vennad, oleme küll võlglased, aga mitte lihale, et elada liha järgi.

ideo habentes hanc ministrationem iuxta quod misericordiam consecuti sumus non deficimu
sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järgi, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks,

coepit petrus ei dicere ecce nos dimisimus omnia et secuti sumus t
peetrus hakkas temale ütlema: „vaata, meie oleme jätnud maha k

si enim conplantati facti sumus similitudini mortis eius simul et resurrectionis erimu
sest kui me oleme kasvanud ühte tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka tema ülestõusmise sarnasusega,

ita multi unum corpus sumus in christo singuli autem alter alterius membr
nõnda oleme meiegi paljud üks ihu kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed.

omnes enim vos filii lucis estis et filii diei non sumus noctis neque tenebraru
teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed.

responderunt ei semen abrahae sumus et nemini servivimus umquam quomodo tu dicis liberi eriti
nemad kostsid temale: „meie oleme aabrahami sugu ega ole veel iialgi kedagi orjanud; kuidas sa siis ütled: te saate vabaks?”

nos autem qui diei sumus sobrii simus induti loricam fidei et caritatis et galeam spem saluti
aga meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga.

nam et qui sumus in tabernaculo ingemescimus gravati eo quod nolumus expoliari sed supervestiri ut absorbeatur quod mortale est a vit
sest meiegi, kes elame selles telgis, ohkame olles koorma all, sellepärast et me ei taha kattest vabaneda, vaid kaetud olla, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.

nos vero navigavimus post dies azymorum a philippis et venimus ad eos troadem in diebus quinque ubi demorati sumus diebus septe
meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi filipist teele ja saabusime nende juurde troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.

sed sicut probati sumus a deo ut crederetur nobis evangelium ita loquimur non quasi hominibus placentes sed deo qui probat corda nostr
vaid nõnda nagu jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada evangeelium meie kätte, nõnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid jumalale meelepärast, kes katsub läbi meie südamed.

consepulti enim sumus cum illo per baptismum in mortem ut quomodo surrexit christus a mortuis per gloriam patris ita et nos in novitate vitae ambulemu
me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes temaga maha maetud, et otsekui kristus on surnuist üles äratatud isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus.

in quibus et nos omnes aliquando conversati sumus in desideriis carnis nostrae facientes voluntates carnis et cogitationum et eramus natura filii irae sicut et ceter
kelle seas ka me kõik enne käisime oma liha himudes ja tegime liha ja mõtete tahtmist mööda ning olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki.

cui iudas quid respondebimus inquit domino meo vel quid loquemur aut iusti poterimus obtendere deus invenit iniquitatem servorum tuorum en omnes servi sumus domini mei et nos et apud quem inventus est scyphu
siis vastas juuda: „mida me oma isandale ütleme? kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? jumal on avastanud su sulaste süü! vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti!”

quibus patratis audacter iacob dixit ad symeon et levi turbastis me et odiosum fecistis chananeis et ferezeis habitatoribus terrae huius nos pauci sumus illi congregati percutient me et delebor ego et domus me
aga jaakob ütles siimeonile ja leevile: „te saadate mind õnnetusse, sellepärast et te mind olete teinud vihatavaks maa elanike, kaananlaste ja perislaste hulgas! mul on vähe mehi: kui nad kogunevad mu vastu, siis nad löövad mind ja me hukkume, niihästi mina kui mu pere!”