검색어: totohe (마오리어 - 에스토니아어)

na ka ara he totohe a nga akonga a hoani ki tetahi hurai mo te purenga
siis hakkasid johannese jüngrid vaidlema ühe juudiga puhastuse pärast.

na ka ui ia ki a ratou, he aha ta koutou e totohe na ki a ratou
ja ta küsis nendelt: „miks te vaidlete nendega?”

e kore ia e totohe, e kore ia e hamama; e kore ano e rangona tona reo i nga ara
ta ei riidle ega kisenda, ja ta häält ei kuulda uulitsail.

otira ki te mea he ahua totohe tetahi, kahore o matou ritenga pera, kahore hoki o nga hahi a te atua
aga kui keegi on tülinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte jumala kogudustel.

ko etahi na te hae, na te totohe, i kauwhau ai i a te karaiti; ko etahi na te whakaaro pai
mõned küll kuulutavad kristust kadeduse ja riiu pärast, kuid mõned ka hea meelega.

kia kaua e kakai waina, kia kaua e patu; engari kia ngawari, kaua e totohe, kaua e matenui ki te moni
mitte joodik, mitte riiakas, vaid leebe, rahunõudja, mitte rahaahne,

na totohe ana ia i roto i te whare karakia ki nga hurai ratou ko nga tangata karakia, i te kainga hoko hoki i nga ra katoa ki nga tangata i pono ki a ia
ent ta kõneles nüüd kogudusekojas juutidega ja jumalakartlike inimestega, ja turul iga päev nendega, keda ta kohtas.

a, no to ratou taenga ki nga akonga, ka kite ratou he rahi te hui e karapoti ana i a ratou, me nga karaipi e totohe ana ki a ratou
ja kui nad tulid jüngrite juure, nägi ta palju rahvast nende ümber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega.

he karakia whakapakoko, he makutu, he pakanga, he totohe, he hae, he riri, he wawahi, he wehewehe, he titore
ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused,

kihai ano ahau i mau i a ratou i roto i te temepara e totohe ana ki tetahi, e mea ana ranei i te mano kia tutu, kahore i nga whare karakia, kahore ano hoki i te pa
ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas;

e u ana te pupuri i te kupu pono i whakaakona atu na, kia taea ai e ia, i te mea ka tika nei tana whakaako, te whakahauhau, te turaki ano i ta te hunga e totohe mai ana
ta pidagu kinni ustavast sõnast vastavalt õpetusele, et ta oleks võimeline niihästi manitsema terves õpetuses kui ka kummutama vasturääkijate väited.

e rite ana ki a hani raua ko hamapiri i totohe ki a mohi; waihoki ko enei tangata e totohe ana ki te pono: he hunga kua kino ke te hinengaro, he rukenga atu i roto i te whakapono
aga otsekui jannes ja jambres hakkasid vastu moosesele, nõnda hakkavad need vastu tõele; nad on inimesed, kes on arust ära ega pea paika usu poolest.

a, ko te haerenga mai o tetahi o nga karaipi, ko te rongonga ki a ratou e totohe ana, ka kite he pai tana whakahoki ki a ratou, ka ui ki a ia, ko tehea te tuatahi o nga ture katoa
siis tuli ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et ta neile oli hästi kostnud, ja küsis temalt: „missugune käsk on k

na ka whakatika etahi o te whakaminenga, e kiia nei ko te whakaminenga o nga riperetini, etahi hoki o te whakaminenga o te hunga o hairini, o te hunga o arehanaria, o te hunga hoki o kirikia, o ahia, ka totohe ki a tepene
siis tõusid nõndanimetatud libertiinide ja küreenlaste ja aleksandrialaste kogudustest ja kiliikia ja aasia poolt mõned, kes vaidlesid stefanosega,

a ka nui te ngangare; ka whakatika etahi o nga karaipi o to nga parihi taha, ka totohe, ka mea, kahore ano i mau i a matou te he o tenei tangata: tena, ka pehea, mehemea kua korero tetahi wairua ki a ia, tetahi anahera ranei
siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: „me ei leia ühtki paha sellest inimesest! ehk aga on vaim või ingel temaga rääkinud?”