검색어: nepretrganega (슬로베니아어 - 에스토니아어)

39 ur nepretrganega zabavljanja.
39 tundi järjest meelelahutust.

- nepretrganega opravljanje nalog, za katere je odgovoren uslužbenec,
- töötaja tööülesannete säilimine

pri spremenljivih hitrostih kodiranja govora 5a001.b.6. velja za kodiranje nepretrganega govora.
hääle kodeerimisel muutuvate kodeerimiskiirustega (variable rate voice coding) kohaldatakse punkti 5a001.b.6 pideva kõne häälkodeerimise väljundi suhtes.

za zagotovitev nepretrganega izvajanja ukrepov ohranjevanja in nadzora je treba posebni program nadzora podaljšati za obdobje enega leta.
kaitse- ja kontrollimeetmete jätkuva rakendamise tagamiseks tuleks kõnealust programmi pikendada ühe aasta võrra.

1. uslužbenec v primeru odlične uspešnosti in vsaj dveletnega nepretrganega službovanja v istem plačilnem razredu in stopnji, in čigar pogodba bo trajala še vsaj en mesec po tem obdobju, lahko napreduje v naslednjo stopnjo tega razreda.
1. töötaja, kes on täitnud vähemalt kahel aastal järjest ühe ja sama palgaastme ja järgu tööülesandeid suurepäraselt ning kelle leping kehtib vähemalt kuu aega pärast nimetatud ajavahemikku, võidakse edutada sama palgaastme järgmisele järgule.

proizvodi, namenjeni kadilcem za pomoč pri odvajanju od kajenja, kot so tablete, žvečilni gumi ali drugi pripravki, ne omogočajo postopnega in nepretrganega sproščanja nikotina preko celega dne in jim ni mogoče pripisati profilaktičnih in terapevtskih značilnosti.
tooted, nagu tabletid, närimiskumm jm valmistised, mis on ette nähtud suitsetajate abistamiseks suitsetamisest loobumisel, ei võimalda nikotiini järkjärgulist ja pidevat eraldumist kogu päeva jooksul ning neid ei saa käsitada profülaktiliste ja raviomadustega toodetena.

(3) dne 3. junija 2003 je svet sklenil, da ima francija čezmeren primanjkljaj, in priporočil, da ga odpravi najpozneje do leta 2004. v sporočilu svetu o "položaju nemčije in francije glede njunih obveznosti v okviru postopka v zvezi s čezmernim primanjkljajem po sodbi sodišča", sprejetem 14. decembra 2004 [2], je komisija sklenila, da naj za ustrezen rok za odpravo čezmernega primanjkljaja velja leto 2005, saj so imeli sklepi sveta iz novembra 2003 pravni učinek, dokler jih ni razveljavilo sodišče. glavni cilj proračunske strategije iz programa je znižati primanjkljaj pod 3% bdp do leta 2005. program je namenjen tudi zagotavljanju nepretrganega zmanjševanja javnofinančnega primanjkljaja v naslednjih letih. primanjkljaj naj bi se predvidoma enakomerno zmanjševal za 0,6 do 0,7 odstotne točke bdp na leto od leta 2005 in dosegel raven 0,9% bdp v letu 2008. v primerjavi s prejšnjim programom trenutna posodobitev v glavnem potrjuje načrtovano prilagoditev glede na nekoliko ugodnejši makroekonomski scenarij. v skladu z izračuni komisije, opravljenimi na podlagi predvidevanj programa in skupno dogovorjene metodologije, naj bi se ciklično prilagojeni saldo od leta 2005 naprej tudi izboljšal za približno 0,6 do 0,7 odstotne točke na leto in dosegel -0,7% bdp v letu 2008. tako kot v prejšnjih posodobitvah srednjeročna proračunska strategija temelji na zastavljanju večletnih ciljev glede povečevanja realnih javnih izdatkov, ki vključujejo znižanje razmerja med izdatki in bdp, predvsem kot posledica izvajanja strukturnih reform.
3) nõukogu tegi 3. juunil 2003. aastal otsuse, et prantsusmaal on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning soovitas selle korrigeerida hiljemalt 2004. aastaks. komisjon järeldas 14. detsembril 2004. aastal vastu võetud teatises nõukogule (saksamaa ja prantsusmaa olukord seoses nende ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega pärast euroopa kohtu otsust), [2] et aasta 2005 tuleks lugeda tähtajaks, millal ülemäärane puudujääk peab olema korrigeeritud, kuna nõukogu 2003. aasta novembri järeldused kehtisid vaid nii kaua, kuni kohus need tühistas. programmi eelarvestrateegia esmane eesmärk on viia puudujääk 2005. aastaks alla 3% sktst. programmi eesmärgiks on samuti valitsemissektori puudujäägi pidev vähendamine järgnevatel aastatel. prognoositakse, et puudujääk langeb järjekindlalt 0,6–0,7 protsendipunkti võrra sktst aastas alates 2005. aastast ja jõuab 0,9% tasemeni sktst 2008. aastal. eelmise programmiga võrreldes kinnitab praegune ajakohastatud programm kavandatud kohandamist pisut soodsama makromajandusliku stsenaariumi tingimustes. komisjoni programmi prognooside ja ühiselt kokkulepitud hindamismetoodika kohaste arvutuste põhjal paraneks tsükliliselt korrigeeritud tasakaal samuti 0,6–0,7 protsendipunkti võrra aastas alates 2005. aastast ja jõuaks -0,7%-ni sktst 2008. aastal. keskpika perioodi eelarvestrateegia aluseks on sarnaselt eelmistele ajakohastatud programmidele mitmeaastaste eesmärkide püstitamine valitsemissektori kulude reaalkasvuks, mis eeldab kulude vähenemist skt suhtes, eelkõige struktuurireformide elluviimise tulemusena.