Je was op zoek naar: väärt (Estisch - Maori)

siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt p
mo konei ra kia mataara, i nga wa katoa kia inoi tonu, kia paingia ai koutou kia mawhiti i enei mea katoa meake nei puta, kia tu hoki i te aroaro o te tama a te tangata

sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema sinu juure, vaid ütle aga s
koia te tae ai toku aro ki te haere atu ki a koe: engari kia puaki mai tau kupu, a ka ora taku pononga

ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt.
ki te kore hoki tetahi e mau ki tona ripeka, e aru i muri i ahau, e kore ia e tikangatia maku

ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist!
a heoi ano tikanga kia kiia ahau he tama nau: meinga ahau kia rite ki tetahi o au kaimahi

ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.
kaua ano he putea mo te ara; kaua e takiruatia nga koti, kaua he hu, kaua ano he tokotoko; ka ea hoki i te kaimahi tana kai

ja mina nutsin väga, et kedagi ei leitud väärt olevat avama raamatut ja vaatama sinna sisse.
na nui atu toku tangi, no te mea kihai i kitea tetahi e tika ana hei whewhera i te pukapuka, hei titiro iho ranei ki reira

jumala õige kohtu tõestuseks, et teid arvataks jumala riiki väärt olevat, mille pärast te ka kannatate,
he tohu tenei mo te tika o ta te atua whakawa, kia kiia ai koutou he tau mo te kingitanga o te atua, e mate nei koutou he whakaaro ki tera

aga nemad läksid suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
heoi haere hari atu ana ratou i te aroaro o te runanga, mo ratou kua meinga e pai ana kia whakataurekarekatia mo te ingoa

kõik need, kes on orjaikke all, pidagu oma isandaid kõige austuse väärt, et jumala nime ja õpetust ei pilgataks.
kiia iho e nga pononga whai rangatira katoa he mea tika mo o ratou rangatira ake nga honore katoa, kei korerotia kinotia te ingoa o te atua me tana ako

aga kes ei teadnud, kuid tegi, mis on hoopide väärt, saab pisut hoope. sest kellele on palju antud, sellelt n
tena ko ia kihai i mohio, a i mahi i nga mea e tika ai kia whiua, he torutoru nga whiu mona. ko te tangata hoki i nui te hoatutanga ki a ia he nui ano hei homaitanga mana; a ko te tangata i nui te tukunga ki a ia, hira noa atu te mea e tonoa i a ia

ega heroodeski, vaid ta on tema saatnud tagasi meie juure. ja vaata, tema pole teinud midagi, mis oleks surma väärt!
a kihai ano hoki a herora: nana ia i whakahoki mai ki a tatou, na, kahore ana mahi e tika ai kia mate ia

aga poeg ütles talle: isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!
na ko te meatanga a te tama ki a ia, e pa, kua hara ahau ki te rangi, ki tou aroaro ano, a heoi ano tikanga kia kiia ahau he tama nau

aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.
otira i kite ahau, kahore ana mahi e tika ai te mate: a, i te mea nana ano i karanga ki te emepara, ka mea ahau kia unga atu aia

ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuõpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ükski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma või vangistust väärt.
na ka kite ahau he kupu tautohe no to ratou ture i whakawakia ai ia, kahore hoki ona he i tika ai te mate, te here ranei

ja need ütlesid suure häälega: „tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja kiitust!”
nui atu to ratou reo ki te mea mai, pai tonu te reme i whakamatea hei tango i te kaha, i te taonga, i te matauranga, i te mana, i te honore, i te kororia, i te whakapai

aga sõjapealik kostis ja ütles: „issand, mina pole väärt, et sa mu katuse alla tuled, vaid ütle ainult sõna, siis mu poiss paraneb.
na ko te whakahokinga a te keneturio, ko te meatanga, e te ariki, ehara ahau i te tikanga tangata e haere ake ai koe ki raro i toku tuanui; engari kia puaki kau tau kupu, a ka ora taku pononga

sest kiri ütleb: „Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!” ja: „töötegija on oma palga väärt!”
e mea ana hoki te karaipiture, kaua e whakamokatia te mangai o te kau patu witi: me tenei hoki, ka tika te utu mo te kaimahi

aga paulus ja barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: „teile pidi jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole.
katahi a paora raua ko panapa ka korero maia atu, ka mea, i takoto te tikanga kia matua korerotia te kupu a te atua ki a koutou: na ka peia nei e koutou, ka whakaaro koutou e kore koutou e tau mo te ora tonu, na ka tahuri atu nei maua ki nga tau iwi