Você procurou por: kontrolgruppen (Dinamarquês - Estoniano)

10% sammenlignet med kontrolgruppen.
kogu topotekaani (aktiivse ja inaktiivse vormi) plasma kliirens langes maksakahjustusega patsientidel võrreldes kontrollgrupiga ainult umbes 10%.

2 til 2, 5 gange kontrolgruppen.
tsüklosporiin a (abcb1, abcc1 [mrp- 1] ja cyp3a4) manustamisel koos suukaudse topotekaaniga suurenes topotekaani auc ligikaudu 2... 2, 5 korda kontrollisikutega võrreldes.

med rekombineret humant erytropoietin og kontrolgruppen.
neljas platseebokontrolliga uuringus oli üldise elulemuse riskide suhe vahemikus 1, 25... 2, 47 kontrollgrupi kasuks.

der er ingen forøget tromboembolisk mortalitet i forhold til kontrolgruppen.
neorecormon’ iga ravitud patsientidel oli see esinemissagedus 7% võrreldes 4% - ga kontrollgrupis; see ei ole seotud trombemboolse suremuse suurenemisega võrreldes kontrollisikutega.

2, 5 gange højere end hos kontrolgruppen og korrelerede med bilirubinkoncentrationer.
raloksifeeni kontsentratsioonid plasmas olid ligikaudu 2, 5 korda kõrgemad kui kontrollisikutel ja korreleerusid bilirubiini kontsentratsioonidega.

6, 0% i fondaparineuxgruppen versus 4, 8% i kontrolgruppen (hazard rate
patsientidel, kellele esialgu reperfusiooni ei

1, 29 log10) i ritonavirgruppen sammenlignet med - 0, 01 log10 i kontrolgruppen.
1, 29 log10) võrreldes kontrollgrupis saadud muutusega – 0, 01 log10.

var incidensen af alvorlig blødning 1, 0% for fondaparinux og 0, 4% i kontrolgruppen.
pp rühmas ja 0, 4% kontrollrühmas.

i testgruppen producerede 26% af patienterne antistoffer med neutraliserende kapacitet versus 1% i kontrolgruppen.
katsegrupis tootis neutraliseeriva toimega antikehi 26% patsientidest, kontrollgrupis aga 1% patsientidest.

røntgenresultaterne af osigraftbehandlingsgruppen var lidt mindre end autograft- kontrolgruppen (68% henholdsvis 79%).
radioloogilised ravitulemused olid osigraft’ i rühmas, võrreldes autografti kontrollrühmaga, veidi halvemad (vastavalt 68% ja 79%).

0% i kontrolgruppen, som fik placebo), hvilket i de fleste tilfælde medførte seponering af behandlingen.
pediaatrilise populatsiooniga läbiviidud kliinilistes uuringutes täheldati maniakaalseid reaktsioone – sh maaniat ja hüpomaaniat – (2, 6% fluoksetiini patsientidest vs 0% platseebo kontrollrühmast), mis põhjustas enamikul juhtudest ravi katkestamise.

i akut tibiafraktur studier udviklede 4, 4% af patienterne behandlet med inductos antistoffer sammenlignet med 0, 6% i kontrolgruppen.
akuutse sääreluu murruga patsientidel läbi viidud uuringus täheldati antikehade teket 4, 4% patsientidest, kellel kasutati inductos´t, kontrollgrupi patsientidest tekkisid antikehad 0, 6%.

feber ≥ 39°c blev rapporteret hos 3, 3% af børnene sammenlignet med 1, 2% i kontrolgruppen.
palavik > 39 °c tekkis 3, 3% lastest; kontrollgrupis 1, 2% lastest.

for patienter som initielt ikke fik reperfusion, var incidensen for alvorlig blødning 1, 2% for fondaparinux versus 1, 5% i kontrolgruppen.
patsientidel, kellele esialgu reperfusiooni ei tehtud, oli raske hemorraagia esinemissagedus 1, 2% fondapariinuksi vs 1, 5% kontrollrühmas.

der var 16 tilfælde af persisterende hpv- 16 - infektioner og 5 tilfælde af persisterende hpv- 18- infektioner, alle i kontrolgruppen.
kontrollgrupis esines kuusteist püsivat hpv 16 infektsiooni ja viis püsivat hpv 18 infektsiooni juhtu.

25 kræfttilfælde hos 5. 015 patienter behandlet med xolair (0, 5%) og 5 kræfttilfælde hos 2. 854 patienter i kontrolgruppen (0, 18%).
nimetatud juhte täheldati aeg- ajalt (< 1/ 100) nii aktiivse ravi grupis kui kontrollgrupis, st 25 kasvajajuhtu 5015 xolair’ iga ravitud patsiendi seas (0, 5%) ja 5 kasvajajuhtu 2854 kontrollgrupi patsiendi seas (0, 18%).

kontrolgruppe
kontrollrühm