Você procurou por: werkgelegenheidsrichtsnoeren (Holandês - Estoniano)

werkgelegenheidsrichtsnoeren
tööhõivesuunised

deel 2 - de werkgelegenheidsrichtsnoeren (2005-2008) 22
2. osa tööhõivesuunised (2005–2008) 25

actief ouder worden vormt een kernelement in de hernieuwde werkgelegenheidsrichtsnoeren.
aktiivne vananemine on uute tööhõivesuuniste põhiosis.

de arbeidsmarktinstellingen worden in het licht van de werkgelegenheidsrichtsnoeren gemoderniseerd en versterkt;
tööturuasutusi ajakohastatakse ja tugevdatakse, pidades silmas tööhõivesuuniseid;

in het kader van de werkgelegenheidsrichtsnoeren luiden de richtsnoeren voor maatregelen als volgt:
tööhõivesuuniste raames on käesoleva rubriigi tegevussuunised järgmised:

er wordt in het licht van de werkgelegenheidsrichtsnoeren een actief arbeidsmarktbeleid opgezet en uitgevoerd.
aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse tööhõivesuuniseid arvesse võttes.

de werkgelegenheidsrichtsnoeren [60] voorzien in steun voor het scheppen van nieuwe arbeidsplaatsen.
tööhõivealase riigiabi suunised [60] reguleerivad abi andmist uute töökohtade loomiseks.

in dit verband worden in de werkgelegenheidsrichtsnoeren drie prioriteiten genoemd voor het beleid van de lidstaten:
inimkapitali arendamise vallas tuuakse tööhõivesuunistes välja kolm tegevusprioriteeti liikmesriikide poliitika jaoks:

deze prioriteiten werden opgenomen in de jaarlijkse werkgelegenheidsrichtsnoeren, samen met de doelstellingen inzake de werkgelegenheidsgraad.
need prioriteedid koos tööhõive määrade eesmärkidega lisati iga-aastas-tele tööhõivesuunistele.

nap de nationale actieplannen worden voorbereid door elke lidstaat ter uitvoering van de werkgelegenheidsrichtsnoeren die de raad jaarlijks vaststelt.
d) aktiivselt edendada kooli poolelijätmise vähendamiseks eraldatud esfi vahendite innovatiivset kasutamist.sissejuhatus

de werkgelegenheidsrichtsnoeren zijn drie jaar geldig, en mogen tussen nu en eind 2010 slechts in zeer beperkte mate worden aangepast.
tööhõivesuunised kehtivad kolm aastat, vahepealsetel aastatel kuni 2010. aasta lõpuni peaks nende ajakohastamine jääma rangelt piiratuks.

hoe dan ook moet worden gegarandeerd dat de globale richtsnoeren voor het economisch beleid en de werkgelegenheidsrichtsnoeren een samenhangend en evenwichtig geheel vormen.
siinjuures on oluline, et tööhõivepoliitika ja majanduspoliitika suunised oleksid seostatud ja omavahel kooskõlas.

de lidstaten moeten rekening houden met de werkgelegenheidsrichtsnoeren bij de tenuitvoerlegging van de geprogrammeerde communautaire financiering, met name uit het europees sociaal fonds.
liikmesriigid peaksid tööhõivesuuniseid arvesse võtma kavandatud ühenduse rahastamise, eriti euroopa sotsiaalfondi vahendite rakendamisel.

de lidstaten moeten rekening houden met de werkgelegenheidsrichtsnoeren bij de programmering van het gebruik van de communautaire financiële steun, met name uit het europees sociaal fonds.
liikmesriigid peaksid võtma tööhõivesuuniseid arvesse ühenduse rahastamisprogrammide, eelkõige euroopa sotsiaalfondi kasutamise kavandamise käigus.

de lidstaten dienen de desbetreffende aanbevelingen uit de recent vastgestelde werkgelegenheidsrichtsnoeren op te volgen en daartoe concrete doelstellingen te formuleren en actieplannen voor de realisering van die doelstellingen op te stellen.
liikmesriigid peavad järgima kehtivate tööhõivepoliitiliste suuniste soovitusi sel viisil, et nad seavad konkreetsed eesmärgid ja koostavad tegevuskavad nende saavutamiseks.

ews de europese werkgelegenheidsstrategie coördineert de nationale beleidslijnen inzake werkgelegenheid van de lidstaten en voorziet in de opstelling van werkgelegenheidsrichtsnoeren, die jaarlijks op voorstel van de commissie worden vastgesteld door de raad.
a) nõuetekohaselt määratleda kooli poolelijätmise mõiste ja välja selgitada selle ilmingu esinemissagedus;b) luua menetlused või tugevdada kaasrahastatavate meetmete raames olemasolevaid menetlusi kooli poolelijätmise riskirühma väljaselgitamiseks ja sellele keskendumiseks;

(7) in het kader van het arbeidsmarktbeleid neemt de raad elk jaar een aantal werkgelegenheidsrichtsnoeren aan, die gebaseerd zijn op kwantitatieve doelstellingen en indicatoren.
(7) tööturupoliitika valdkonnas võtab nõukogu igal aastal vastu tööhõivesuunised, mis põhinevad koguselistel eesmärkidel ja näitajatel.

(6) de werkgelegenheidsrichtsnoeren worden slechts om de drie jaar volledig herzien, terwijl zij in de jaren tot 2008 slechts in beperkte mate mogen worden aangepast.
(6) tööhõivesuunised tuleks täies ulatuses läbi vaadata ainult iga kolme aasta järel; vahepealsetel aastatel kuni aastani 2008 peaks nende ajakohastamine jääma rangelt piiratuks.

(22) de daadwerkelijke tenuitvoerlegging van de werkgelegenheidsrichtsnoeren vereist de actieve deelname van de sociale partners in alle stadia, van het ontwerp van het beleid tot de uitvoering ervan.
(22) tööhõivesuuniste tõhusast elluviimisest peavad igas etapis alates poliitiliste põhimõtete väljatöötamisest kuni nende elluviimiseni aktiivselt osa võtma tööturu osapooled.

(3) het voorstellen van een geïntegreerd pakket van werkgelegenheidsrichtsnoeren en globale richtsnoeren voor het economisch beleid draagt ertoe bij dat de lissabon-strategie op groei en werkgelegenheid geheroriënteerd wordt.
(3) tööhõivesuuniste ja majanduspoliitika üldsuuniste esitamine ühe tervikliku dokumendi kujul aitab lissaboni strateegiat paremini keskendada majanduskasvule ja tööhõivele.