Вы искали: makromajanduskeskkonna (Эстонский - Финский)

nõukogu hoolitseb selle eest, et pärast makromajanduskeskkonna paranemist saab meetmete võtmist kiiresti peatada ja pakutud likviidsust taas vähendada.
ekp: n neuvosto pyrkii varmistamaan, että toteutetut toimet puretaan ja jaettua likviditeettiä vähennetään nopeasti, kun kokonaistaloudellinen tilanne paranee.

nõukogu hoolitseb selle eest, et pärast makromajanduskeskkonna paranemist saab meetmete võtmist kiiresti peatada ja suurt pakutud likviidsust taas vähendada.
ekp: n neuvosto pitää huolen siitä, että toteutetut toimet puretaan nopeasti ja jaettua runsasta likviditeettiä vähennetään, kun kokonaistaloudellinen tilanne paranee.

nõukogu hoolitseb selle eest, et pärast makromajanduskeskkonna paranemist saab meetmete võtmist õigeaegselt peatada ja pakutud likviidsust taas vähendada, et vältida tõhusalt mis tahes ohtu hinnastabiilsusele keskmise ja pikema aja jooksul.
kun kokonaistaloudellinen tilanne muuttuu paremmaksi, ekp: n neuvosto pitää huolen siitä, että toteutetut toimet puretaan nopeasti ja jaettua likviditeettiä vähennetään, jotta mahdolliset hintavakautta keskipitkällä ja pitkällä aikavälillä uhkaavat riskit torjutaan tehokkaasti.

kolm aastat kestnud nõrga majanduskasvu järel on eurotsooni majandus nüüd toibumas -soodsa rahvusvahelise majanduskeskkonna taustal paranesid 2004. aastal majanduse väljavaated. majanduskasvu peamiseks mootoriks oli tugev eksport, samas kui sisenõudlus eurotsoonis kasvas küll aeglaselt, kuid pidevalt. sisenõudluse kahe põhikomponendi, eratarbimise ja investeeringute panus jäi majanduskasvu liialt ebakindlaks, et võiks rääkida majanduse tõepoolest kindlast toibumisest. väite toetuseks, nagu oleks viimaste aastate nõrgas majanduskasvus süüdi makromajanduspoliitikad, on vähe tõendeid. ajalooliselt madalate lühi-ja pikaajaliste intressimääradega rahaturul jäid tingimused vastuvõetavaks ja rahanduspoliitikat iseloomustas automaatsete stabilisaatorite leevendav mõju. seetõttu lõi poliitikate koosmõju kindla, sisenõudluse taastumist soodustava makromajanduskeskkonna. -hilinenud ja loid toibumine tõstab tähelepanu keskmesse piirkonna majanduse taastumisvõime -euroopa liidu majanduse arengusuuna pöördumine on olnud teiste suuremate majandustega võrreldes suhteliselt loid ja hilinenud. see on tekitanud küsimusi eurotsooni majanduse taastumisvõime ja täpsemalt selle kohta, kas eurotsoon pole mitte teiste majanduspiirkondadega võrreldes negatiivsete majandusvapustuste suhtes tundlikum või kas tema majandusstruktuurid pole uue majandustõusu jaoks ebasoodsamad. analüüsist nähtub, et kuigi majanduslikult ebasoodsad sündmused on majanduse usaldatavuse näitajaid mõjutanud, on nende mõju tööstustoodangule lühiajaline ja mitte eriti tugev. eurotsooni hilinenud ja loius tsüklilises kohanemises näib suuremat osa olevat etendanud pigem struktuurne jäikus. simulatsioonmudelitest nähtub, et struktuurne jäikus mõjutab peamiselt investeerimistegevust. seega sõltub potentsiaalse toodangutaseme juurde tagasipöördumise kiirus sellest, kui suurel määral see jäikus mõjutab jätkuvalt investeeringuid pärast seda, kui ühelt poolt nõudluse puudumise tsükliline mõju ja teiselt poolt investeeringute kasvu tõkestanud rahalised piirangud on kadunud. palgasüsteemi jäikus ja puudulik konkurents, eriti teenindussfääris, on eurotsooni hindade aeglase reageerimise peapõhjused. eurotsoonis kohanduvad suhtelised hinnad aeglaselt, mis toob kaasa kulukama koguselise kohandumise vajaduse toodangu ja seega ka tööhõive piiramise näol. on ka võimalik, et liigvähene otsusekindlus eelarve tugevdamisel ja struktuursete reformide ning pensionireformide läbiviimisel on suurendanud ebakindlust ja seeläbi tarbijate usaldust ning kulutusi negatiivselt mõjutanud. selliste oluliste poliitikaküsimuste otsustav lahendamine võiks majandustõusu ajal tarbimist toetada. -
kom(2004) 723 lopullinen