Sie suchten nach: kahepaiksete (Estnisch - Englisch)

puiseluliste kahepaiksete piirdeaiad
enclosures for arboreal amphibians

kahepaiksete nahka võib kergesti vigastada.
the skin of amphibians can be easily damaged.

kahepaiksete hoidmiskohad peavad olema piisava ventilatsiooniga.
enclosures for amphibians should be adequately ventilated.

mitmekesistamisvahendite materjal ei tohi olla kahepaiksete tervist kahjustav.
materials used for enrichment devices should not be detrimental to the health of the amphibians.

kahepaiksete elupaigad varieeruvad alates kuivadest kõrbetest kuni sügavate mageveejärvedeni.
amphibians occupy a wide range of habitat types from arid deserts to deep freshwater lakes.

teine projekt käsitleb nelja elupaikade direktiiviga kaitstud kahepaiksete liiki.
another project concerns four amphibian species protected under the habitats directive.

roomajate paks nahk on võrreldes kahepaiksete vedelikke läbilaskva nahaga veekaotusega paremini kohastunud.
the thick skin is an adaptation to better protect reptiles from the water loss that occurs with the permeable skin of amphibians.

kahepaiksete talveune saab esile kutsuda või katkestada valguse-pimeduse rütmi ja toatemperatuuri reguleerimisega.
hibernation in amphibians may be induced or interrupted by regulating light-dark rhythm and room temperature.

kahepaikse vajadustele vastavad peidupaigad/varjupaigad on soovitavad, kuna need leevendavad vangistatud kahepaiksete stressi.
the provision of hiding places/shelters that are appropriate to the amphibian's needs is recommended, because they can reduce stress on captive amphibians.

hoidmiskohad ja mitmekesistamise elemendid peavad olema sileda pinnaga ja ümardatud nurkadega, et vähendada vigastuste ohtu kahepaiksete nahale.
enclosures and enrichment structures should have smooth surfaces and rounded edges to minimise the risk of injury to the amphibian's skin.

kahepaiksete maismaaelupaik peab olema struktureeritud, sisaldama näiteks puuoksi, lehti, kooretükke, kive või sobivaid kunstmaterjale.
the terrestrial habitat of amphibians should be structured, including, for example, branches, leaves, pieces of bark, stones or other suitable man-made materials.

seetõttu mängib see võtmerolli kahepaiksete ellujäämisel, nende suhtlemisel keskkonnaga kui ka nende võimel kasutada erinevaid elupaiku ning ökoloogilisi tingimusi.
therefore it plays key roles in the survival of amphibians, their interaction with their environment, and their ability to exploit a wide range of habitats and ecological conditions.

tabelis i.1 nimetatakse kahepaiksete neli peamist elupaika ja tuuakse näiteid iga elupaiga liikidest, keda kasutatakse katsetes või muudel teaduslikel eesmärkidel.
table i.1. lists the four main habitats of amphibians and examples of species of each habitat frequently used for experimental and other scientific purposes.

kalade, kahepaiksete ja roomajate happe-, kloori- ja mitmete teiste kemikaalide taluvus on liigiti väga varieeruv.
in fishes, amphibians and reptiles, tolerance for acidity, chlorine and many other chemicals differs widely from species to species.

vangistatud kahepaiksete hoidmiskohtade vett peab filtreerima, see peab ringlema ja olema hapnikuga rikastatud (vaata ka punkt 4.3.1).
the water in enclosures of aquatic caged amphibians should be filtered, circulated, and aerated (see also paragraph 4.3.1.).

nimetatud taustinformatsiooni materjalid pakuvad lisateavet mõne liigirühma, nimelt kahepaiksete, roomajate ja kalade selliste harvemini kasutatavate liikide kohta, kelle eraldi liikide kohta ei ole suuniseid esitatud.
for some groups of species, namely amphibians, reptiles and fish, these explanatory documents also provide additional information on less commonly used species not referred to in the species-specific guidelines.

arvestades erinevate puu otsas elunevate kahepaiksete liikide käitumist, tuleks püüelda selle poole, et puiseluliste liikide hoidmiskohas oleksid sobivad elemendid ronimiseks ja puhkamiseks (vaata punkt 4.3.2).
having regard for the behaviour of different arboreal species, every effort should be made to allow for this by the provision of appropriate structures for climbing and resting by arboreal species (see section 4.3.2).