Results for kriminaalvastutuskorra translation from Estonian to Italian

110 -ettepaneku põhjused ja eesmärgid mereveoahela ettevõtjate vastutusega seonduvad küsimused on saamas ühenduse mereveopoliitika keskseks teemaks. seda illustreerivad kaks järgmist algatust. euroopa Ühendus kehtestas hiljuti haldus-ja kriminaalvastutuskorra laevade põhjustatud merereostusega seotud rikkumiste eest (direktiiv 2005/35/eÜ, elt l 255, 30.9.2005, lk 11). see Ühinenud rahvaste organisatsiooni mereõiguse konventsioonile tuginev karistussüsteem asetab suurema vastutuse kõikidele mereveoahela lülidele, tugevdades rahvusvahelise mereorganisatsiooni (imo) konventsiooniga kehtestatud meedet laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks (marpoli konventsioon). euroopa parlamendile ja nõukogule esitatakse olemasolevate õigusaktide raames määruse ettepanek reisijate mereveo ettevõtete tsiviilvastutuse kohta. nimetatud ettepaneku eesmärgiks on võtta ühenduse õigusesse imo egiidi all vastu võetud ateena konventsiooni 2002. aasta protokoll reisijate ja nende pagasi mereveo kohta. paralleelselt ettepaneku vastuvõtmisega peaksid ühendus ja liikmesriigid olema võimelised protokolliga ühinema. käesolev ettepanek direktiivi kohta täiendab nimetatud meedet. ettepanekuga kehtestatakse euroopa liidu tasandil laevaomanike tsiviilvastutuse kord (sellesse kategooriasse kuuluvad kõik laeva käitamise eest vastutavad isikud) kolmandatele isikutele tekitatud kahju puhul. käesoleva ettepanekuga annab komisjon vastuse nii euroopa parlamendi kui ka euroopa Ülemkogu ja nõukogu poolt väljendatud mureküsimustele. euroopa parlament nimetas 2004. aasta 21. märtsil oma sooviks „üldise ja ühtse euroopa merepoliitika euroopa mereohutusruumi loomiseks [mis tugineb] eelkõige (…) vastutuskorra kehtestamisele kogu mereveoahela lõikes (…)”. euroopa Ülemkogu nõudis 2003. aasta 21. märtsil „mereveoettevõtjate vastutuse laiendamist” seoses töödega rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise süsteemi võimalikuks läbivaatamiseks. 2000. aasta 20. detsembril võttis transpordiministrite nõukogu vastu järeldused mereohutuse teemal, kutsudes liikmesriike üles „kavandama kehtivate eeskirjade muutmist, pannes vastutuse peale laevaomanike ka teistele isikutele ning kehtestama laevaomanikele piiramatu vastutuse ohutusalaste kohustuste jämeda või tahtliku eiramise korral”. -
le considerazioni che precedono hanno portato all’elaborazione di alcune convenzioni internazionali applicabili in determinate categorie di inquinamenti, le quali impongono agli armatori delle navi l’obbligo di stipulare garanzie finanziarie (è il caso della convenzione del 1992 sulla responsabilità civile per i danni provocati dall’inquinamento da idrocarburi e della convenzione del 1996 sulla responsabilità e l’indennizzo dei danni inerenti al trasporto in mare di sostanze nocive e potenzialmente pericolose, nonché della convenzione del 2001 sulla rc per i danni da inquinamento provocato dal carburante delle navi (convenzione “bunker oil”). va notato che le convenzioni del 1996 e del 2001 non sono ancora entrate in vigore). al di fuori dei settori disciplinati da queste convenzioni non esiste in materia alcuna normativa internazionale vincolante. va però ricordato che l’imo ha adottato, nel 1999, propri orientamenti che raccomandano agli armatori delle navi di stipulare un’assicurazione della responsabilità civile. È da sottolineare, poi, che diversi paesi terzi hanno istituito un regime di assicurazione obbligatoria.le garanzie finanziarie accordate agli armatori sono soggette a determinati limiti di spesa, al di là dei quali è lo stesso armatore che deve farsi carico del risarcimento delle vittime. la commissione ritiene che abbassando i limiti della responsabilità civile si darebbe una spinta decisiva ad una maggiore considerazione dei rischi inerenti all’attività armatoriale e che, da questo punto di vista, si contribuirebbe a responsabilizzare maggiormente gli operatori.