Results for majanduspartnerluslepinguga translation from Estonian to Latvian

kumulatsioon majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidega
kumulācija ar epn valstīm

majanduspartnerluslepinguga ühinenud riik, kust on tarnitud materjalid, ja Ümt, kus on valmistatud lõpptoode, on kohustunud:
epn valsts, kas piegādā materiālus, un azt, kas ražo gatavo izstrādājumu, ir apņēmušās:

majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidel, kes on täitnud lõike 4 nõuded enne käesoleva otsuse jõustumist, ei ole uut kohustust vaja võtta.
ja epn valstis pirms šā lēmuma stāšanās spēkā ir jau izpildījušas 4. punkta prasības, jauna apņemšanās nav vajadzīga.

päritolutõendi võib koostada, kui asjaomaseid tooteid saab käsitada Ümtst, majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist või liidust pärinevatena ja need vastavad muudele käesolevas lisas sätestatud nõuetele.
izcelsmes deklarāciju var sagatavot, ja attiecīgos izstrādājumus var uzskatīt par azt, epn valsts vai savienības izcelsmes izstrādājumiem un ja tie atbilst citām šā pielikuma prasībām.

käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tehakse majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärit materjalide päritolu kindlaks asjaomaste majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigi suhtes kohaldatavate päritolureeglite ning asjakohaste päritolutõendeid ja halduskoostööd käsitlevate sätete alusel.
Šā panta 1. punkta piemērošanas nolūkos epn valsts izcelsmes materiālu izcelsmi nosaka atbilstoši izcelsmes noteikumiem, kas piemērojami attiecīgajam epn, un saskaņā ar spēkā esošajiem noteikumiem par izcelsmes apliecinājumiem un administratīvo sadarbību.

kaupade liikumissertifikaadid eur.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud Ümts, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis käesoleva lisa kohaselt.
izmantoto materiālu noteiktas izcelsmes statusu apliecinoši pārvadājumu sertifikāti eur.1 vai izcelsmes deklarācijas, kas izdotas vai sagatavotas azt, savienībā vai epn valstī saskaņā ar šo pielikumu.

dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud selles Ümts, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis, kus neid dokumente kasutatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt;
izmantoto materiālu noteiktas izcelsmes statusu apliecinoši dokumenti, kas izdoti vai sagatavoti azt, savienībā vai epn valstī, kur šos dokumentus izmanto saskaņā ar vietējiem tiesību aktiem;

tulemuste põhjal peab olema võimalik otsustada, kas dokumendid on ehtsad, kas asjaomaseid tooteid võib lugeda Ümtst, liidust või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva lisa nõuetele.
Šajos rezultātos skaidri jānorāda, vai dokumenti ir autentiski, vai attiecīgos izstrādājumus var uzskatīt par azt, savienības vai epn valsts izcelsmes izstrādājumiem un vai tie atbilst citām šā pielikuma prasībām.

ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 2 kohaldamist, käsitatakse majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit materjale Ümtst pärinevana, kui need sisalduvad sealt pärit tootes, tingimusel et need on läbinud käesoleva lisa artikli 5 lõikes 1 nimetatud toimingutest ulatuslikuma töö või töötluse.
neskarot šā pielikuma 2. pantu, epn valstu izcelsmes materiālus uzskata par azt izcelsmes materiāliem, ja tie iekļauti tur iegūtā izstrādājumā, ar nosacījumu, ka tiem ir veikta apstrāde vai pārstrāde, kas pārsniedz šā pielikuma 5. panta 1. punktā minētās darbības.

dokumendid, mis tõendavad materjalide tööd või töötlust Ümts, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis ja on välja antud või koostatud selles Ümts, liidus või majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt;
dokumenti, kas apliecina attiecīgo materiālu apstrādi vai pārstrādi azt, savienībā vai epn valstī un kas izdoti vai sagatavoti azt, savienībā vai epn valstī, kur šos dokumentus izmanto saskaņā ar vietējiem tiesību aktiem;

7. märtsil 2006 esitas sadc majanduspartnerluslepinguga tegelev rühm ettepaneku, kuidas viia läbi majanduspartnerluslepingu läbirääkimisi. ettepanek oli järgmine: lõuna-aafrika vabariik peaks osalema majanduspartnerluslepingu läbirääkimistel; mosambiigi, angoola ja tansaania suhtes tuleks kohaldada mittevastastikkusel alusel kokkulepitud eba soodustuste andmine; läbirääkimistel tuleks käsitleda üksnes turulepääsu küsimusi; nn uue põlvkonna teema võiks olla ühisel arutlusel, ilma et majanduspartnerluslepingu raames võetaks siduvaid kohustusi. eÜlt nõutakse turulepääsu osas eba soodustuste laiendamist võrdselt kõigile riikidele, sealhulgas lõuna-aafrika vabariigile. vastutasuks pakutakse elile praegu eÜ-lav vahelise kaubandus-, arengu ja koostöölepinguga (tdca) kindlaksmääratud turulepääsule lisaks juurdepääsu kõigi lõuna-aafrika tolliliidu (sacu) liikmete turgudele. kõnealune turulepääsu pakkumine elile jätab siiski võimaluse suurendada praegu eÜ-lav vahelise kaubandus-, arengu ja koostöölepingu (tdca) raames kohaldatavaid tollimakse mitmete toodete puhul, et arvestada botswana, lesotho, namiibia ja svaasimaa (blns-riigid) puhul kerkida võivaid probleeme. lesotho suhtes kohaldatakse eritingimusi, sest lesotho kuulub vähimarenenud riikide hulka.konfiguratsioon
ek uzskata, ka tā var piekrist dienvidāfrikas iekļaušanai ek un sadc sarunās par epn. tomēr minētā piekrišana saistās ar konkrētiem nosacījumiem un prasībām attiecībā uz dienvidāfrikai piemēroto tirdzniecības režīmu, situāciju mat valstīs, turpmākā nolīguma darbības jomu un definīciju par tarifu piedāvājumiem.sadc priekšlikums ir atbalstāms, ciktāl tas izskaidro dienvidāfrikas lomu sarunās un nosaka vajadzīgo pamatu turpmākām apspriedēm, ko veido institucionāli saskaņotas un ekonomiski integrētas to valstu pamatgrupas, kas pakāpeniski varētu paplašināt grupas dalībnieku loku, lai reģionā integrētu vairāk valstu. tomēr dienvidāfrikas iesaistīšana ekonomiskās partnerības nolīgumos rada vērā ņemamas grūtības. tā kā dienvidāfrikai ir konkurētspējīgākā ekonomika reģionā, nevar piemērot tirdzniecības režīmu, kāds ir ar pārējām sacu valstīm. ek būs jādiferencē tarifu režīms, vienlaikus saglabājot grupas reģionālo vienotību. attiecībā uz tirdzniecības režīma diferenciāciju ek būs jāgarantē to, ka atbilstoši un stingri tiek kontrolēti sākotnējie noteikumi un īstenots autonoms aizsardzības mehānisms, ko automātiski piemēro tirdzniecības nevienmērīgas attīstības gadījumā saistībā ar noteikumu neievērošanu.