Results for kusihappesisaldus translation from Estonian to Maltese

- vähenenud kusihappesisaldus vereanalüüsides
- livelli iktar baxxi ta ’ aċidu uriku f’ testijiet tad- demm

kõrgenenud kusihappesisaldus või tavalisest kõrgem rasvasisaldus teie vereanalüüsis
testijiet tad- demm li juru ammonti ogħla mis- soltu ta ’ aċidu uriku jew xaħam.

vajalikuks võib osutuda podagravastaste ravimite annuse korrigeerimine, sest hüdroklorotiasiidi toimel võib suureneda seerumi kusihappesisaldus.
aġġustamenti tad- dożaġġi ta ’ medikazzjonijiet kontra l- gotta jistgħu jkunu meħtiega minħabba li hydrochlorothiazide jista ’ jgħolli l- livell ta ’ sodium uric acid fis- serum.

isu kadumine, suurenenud kusihappesisaldus või podagra teke, veresuhkru tõusnud tase, vere elektrolüütide taseme muutus;
nuqqas t’ aptit, żieda fil- livelli ta ’ aċidu uriku jew gotta franka, żieda fil- livelli ta ’ zokkor, livelli elettrolitiċi abnormali fid- demm,

efektiivsust mõõdeti peamiselt nende patsientide arvu järgi, kelle vere kusihappesisaldus oli kolmel viimasel mõõtmisel alla 6 mg/ dl.
il- mezz ewlieni tal- kejl ta 'l- effikaċja kien l- għadd ta' pazjenti li l- aħħar tliet livelli ta 'aċidu uriku fid- demm tagħhom kienu inqas minn 6 mg/ dl.

kui teil on diabeet, võib diabeet süveneda • kõrgenenud kusihappesisaldus või tavalisest kõrgem rasvasisaldus teie vereanalüüsis • valulikud, punetavad ja tursunud liigesed
jekk għandek id - dijabete, din tista ’ tagħmilha agħar. • testijiet tad- demm li juru ammonti ogħla mis- soltu ta ’ aċidu uriku jew xaħam. • uġigħ fil- ġogi li jkunu ħomor u minfuħin

aeg- ajalt (tekib vähem kui 1- l patsiendil 100- st, kuid rohkem kui 1- l patsiendil 1000- st): • aneemia, punased või pruunikad täpid nahal (mõnikord eriti jalgadel ja jalalabadel, kätel ja tuharatel ning millega kaasneb liigesevalu, käte ja jalgade turse ning kõhuvalu), verevalumid, vere valgeliblede hulga vähenemine, hüübimishäired; • isu kadumine, suurenenud kusihappesisaldus või podagra teke, veresuhkru tõusnud tase, vere elektrolüütide taseme muutus; • ärevus, närvilisus, paanikahäire (korduvad paanikahood), segasus, depressioon, ebatavalised unenäod, unehäired, unetus, mälu halvenemine; • torkimistunne või sellega sarnased tundmused; valu jäsemetes, tõmblused, migreen, minestamine; • hägustunud nägemine, põlemis - või torkimistunne silmades, konjunktiviit, nägemise halvenemine, esemete nägemine kollastena; • helin, sumin, müra või klõpsumine kõrvades; • madal vererõhk, mis võib olla seotud asendi muutmisega (pearinglus või nõrkus püstitõusmisel), rinnavalu (stenokardia), südame rütmihäired, tserebrovaskulaarsed häired (tia – ajutised peaaju vereringe häired, „ mini- insult “), südamelihase infarkt, südamepekslemine; • veresoonte põletik, mis sageli on seotud nahalööbe ja verevalumitega; • kurguvalu, hingeldus, bronhiit, kopsupõletik, vee kogunemine kopsu (mis põhjustab hingamisraskusi), veritsus ninast, nohu, ninakinnisus; • kõhukinnisus, kõhugaasid, seedetrakti häired – kõhukrambid, oksendamine, suukuivus, süljenäärmete põletik, hambavalu; • kollasus (naha ja silmade muutumine kollaseks), kõhunäärme põletik; • nõgeslööve, sügelus, nahapõletik, lööve, naha punetus, valgustundlikkus, kuiv nahk, õhetus, higistamine, juuste väljalangemine; • valu kätes, õlgades, puusades, põlvedes jt liigestes, liigeste turse, jäikus, lihasnõrkus; • sage urineerimine (ka öösel), neerutalitluse häire, sh neerupõletik, kuseteede infektsioon, suhkru leidumine uriinis; • vähenenud seksuaalsoov, impotents; • näo turse, põletik.
mhux komuni (li jistgħu jaffettwaw anqas minn persuna waħda f’ 100 persuna imma aktar minn persuna waħda f’ 1, 000) • anemija, dbabar ħomor jew kannella fuq il- ġilda (minn daqqiet fuq is- saqajn, ir- riġlejn, id- dirgħajn u l- warrani, b’ uġigħ fil- ġogi, nefħa fl- idejn u s- saqajn u uġigħ fl- istonku) feriti, tnaqqis fl- għadd ta ’ ċelluli tad- demm bojod, problemi biex id- demm jgħaqqad u feriti, • nuqqas t’ aptit, żieda fil- livelli ta ’ aċidu uriku jew gotta franka, żieda fil- livelli ta ’ zokkor, livelli elettrolitiċi abnormali fid- demm, • ansjetà, nervożitàm disturb ta ’ paniku (attakki ta ’ paniku rikorrenti), konfużjoni, dipressjoni, ħolm abnormali, disturbi fl- irqadt, ħedla, memorja mfixxkla, • sensazzjoni ta ’ labar u tingiż jew simili, uġigħ fl- estremitajiet, rogħda, emikranja, ħass ħażin, • viżjoni mċajpra, ħruq jew tinġiż fl- għajnejn, konġuntivite, il- vista tmur għall- agħar, tibda tara l- affarijiet fl- isfar, • Ċempil, ibużjar, għajjat, jew ikklikkjar fil- widnejn • pressjoni tad- demm baxxa li tista ’ tkun assoċjata ma ’ bidla fil- pożizzjoni (tħossok qisek ras fl- arja meta tqum bil- wieqfa meta tqum bilwieqfa, anġina (uġigħ fis- sider), qalb tħabbat b’ mod abnormali, aċċident ċerebrovaskulari (tia, “ puplesija żgħira ”), attakk tal- qalb, palpitazzjonijiet, • infjammazzjoni tal- vażi tad- demm, li ġeneralment hi assoċjata ma ’ raxx tal- ġilda jew feriti, • uġigħ fil- griżmejn, nifs maqtugħ, bronkite, pnewmonja, ilma fil- pulmun (li joħloq diffikultà biex tieħu n- nifs), l- imnieħer jinfaraġ, konġestjoni, • stitikezza, gass, l- istonku mqalla ’, spażmi fl- istonku, remettar, ħalq xott, infjammazzjoni tal- glandolu tal- rieq, uġigħ fis- snien, • suffejra (tisfir ta ’ l- għajnejn u l- ġilda), infjammazzjoni tal- frixa, • Ħorriqija, ħakk, infjammazzjoni fil- ġilda, raxx, ħmura tal- ħilda, sensitività għad- dawl, ġilda xotta, fwawar, togħrieq, telf ta ’ xagħar, • uġigħ fid- dirgħajn, l- ispallejn, il- ġenb, l- irkopptejn u ġogi, nefħa fil- ġogi, ebusija, debolezza tal- muskoli, • pipi ta ’ spiss anke bil- lejl, funzjoni tal- kliewi abnormali li tinkludi infjammazzjoni tal- kliewi, infezzjoni awrinarja, zokkor fl- awrina, • tnaqqis fil- ġibda sesswali, impotenza, • nefħa fil- wiċċ, deni.