Results for ne los translation from Tetum to Portuguese

Human contributions

From professional translators, enterprises, web pages and freely available translation repositories.

Add a translation

Tetum

Portuguese

Info

Tetum

ida ne

Portuguese

Last Update: 2021-02-10
Usage Frequency: 1
Quality:

Reference: Anonymous

Tetum

ne mak hau nia liberdade

Portuguese

Last Update: 2021-07-03
Usage Frequency: 1
Quality:

Reference: Anonymous

Tetum

grading of test sample for los angeles abrasion

Portuguese

Last Update: 2023-10-12
Usage Frequency: 1
Quality:

Reference: Anonymous

Tetum

disku boot ida nee la los. favor ida hatama disku boot %u

Portuguese

este não é um disco de arranque adequado. por favor insira o disco de arranque %u.

Last Update: 2014-08-15
Usage Frequency: 1
Quality:

Reference: Anonymous

Tetum

antes atan hau inisia dscurco ida ne,e hakarak, hasae agradese ba nai nebe nafatin fo bencao mai ita hotu

Portuguese

Last Update: 2021-06-25
Usage Frequency: 1
Quality:

Reference: Anonymous

Tetum

1. siguranÇa no estabilidade timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe ki’ik liu iha mundu asiátiku no hamrik hanesan nasaun ida independente,ne’ebe hetan restaurasaun independensia ba dala uluk iha loron 20 fulan maio 2002. tuir ita hotu hatene katak ita nia nasaun timor-leste hari’i liu husi prosesu ne’ebe difisil no joven barak mak lakon sira nia vida hodi sosa ukun rasik a’an ida ne’e. joventude maka ai riin ba nasaun timor leste,papel foinsae importante tebes, tamba joven mak sai hanesan kontrolu sosisal, nudar matan no tilun ba povu sira hodi hatuur nasaun soberania iha paz,siguransa no estabilidade. tuir politika sejd iha v governo konstituisional katak joventude mak foins’ae feto no mane ne’ebe kompleta ona ba tinan 17 to’o 25, signifika katak serve duni atu tau a’an hanesan joven ne’ebe forte hodi halao sira nia papel importante hanesan promotor ba paz no garante siguransa nasaun timor leste ne’ebe prósperu. nune ‘e mos konsagra ona iha konstituisaun rdtl iha artigo19,alinea 1 hatete katak,estadu sei foti no fo barani ba fetora’an no mane klosan sira atu sira bele hakoak metin unidade nasional,bele hari’i hodi tuba no haburas nasaun ne’e. rajaun fundamental husi sub-topik ida ne’e mak 1. promove paz no estabilidade hodi garante siguransa ne’ebe dignu. 2. partisipasaun foinsae iha prosesu desemvolvimentu nasional ho siguransa kualifikadu. husi sira nee hotu maibe mos desafiu barak mak sei desafia hela ita hanesan; 1. joven sira abandona sira estudu tamba liberdade ohin loron fo espacu makas ba joven atu halo asaun no foti desijaun arbiru det. 2. joven sira vulneravel ba oportunidade,falta imformasaun hodi kria problema liu grupo husi arte marsial sira. ho dezafiu sira iha leten mak solusiona hanesan tuir mai ne’e: 1. maske joven barak abandona hela, maibe forca no siguransa liu husi pntl no f-fdtl asegura nafatin estabilidade iha nasaun timor leste. 2. politika nain sira nafatin kria lei hodi assegura arte marsial sira atu promove unidade ba joven sira iha nasaun ida nee. enfin hau nia discursu ida ne’e hakarak konklui katak joven forte nasaun forte,no joven matenek, nasaun hakmatek,unidade nasional mak save ba desemvolvimentu. atu termina permite ida ne’e, hakarak rekomendasaun ministeriu relevante sira hotu katak; kapasita nafatin joven sira liu husi formasaun oi oin,liu husi sejd atu lasu amizade entre joven ida ho joven seluk hodi garante siguransa ba futuru nasaun soberanu ida nee nia estabilidade. 3. saÚde e prevenÇÃo de riscos e doenÇas timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe ki’ik liu iha mundu asiátiku no hamrik hanesan nasaun ida independente,ne’ebe hetan restaurasaun independensia ba dala uluk iha loron 20 de maio 2002. tuir ita hotu hatene katak ita nia nasaun timor-leste hari’i liu husi prosesu ne’ebe difisil no eroi barak mak lakon sira nia vida hodi sosa ukun rasik a’an ida ne’e. joventude maka ai riin ba nasaun timor leste,papel foinsae importante tebes, tamba joven mak sai hanesan kontrolu sosisal, nudar matan no tilun ba povu sira hodi hatuur nasaun soberania iha paz,siguransa no estabilidade. sidadaun hotu-hotu iha direitu ba saúde no asistênsia médika ho sanitária no mós iha devér atu defende no promove saúde. tuir konstituisaun repúblika, artigo 57 alinea 2 katak: estadu halao no hari servisu nasional saúde universal ba ema hotu-hotu tuir nia kbi’it, gratuita/ la selu tuir lei haruka. tuir oms direto ba saude katak..? halakon descriminasaun iha maneira hotu-hotu. nu’une bele halo prevensaun ba risco moras sira liu husi programa no atividades prinsipais hanesan: saude materna infantil, eradikasaun moras hadaet, edukasaun saude, saude ambiental , laboratoriu de saude no statik vital rekolha dadus moras no halo grafiku. rajaun prinsipal husi sub-tema ida ne’e maka 1. hadi‟a prestasaun kuidadus saúde iha país tomak, ho atensaun espesial ba juventude sira liu-liu joven sira ne’ebe abandona hela no ransu livre. 2. reduz impaktu no aumenta konsiensializasaun ho prevensaun kona-ba moras hanesan: hivsida, tuberkuloze, asma, malária, dengue, no lepra. husi sira ne hotu maibe mos dezafius barak mak dezafia hela ita hanesan: 1. ohin loron sidadaun hotu la kuidadu saude ho diak hodi la halo kontrolasaun iha sentro saude sira. 2. ohin loron ita nia joven barak la kuidadu saude no lakon futuru tan det, ransu livre, konsumu alkohol livre no sexo livre. exelencia sira hotu : ho dezafiu sira iha leten mak solusiona hanesan tuir mai ne’e: joven barak laiha konsiensia atu kuidadusaude hodiak maibe mos governu liu husi ministerio saude nafatin kontinua halo promosaun prevensaun liu husi meios oioin hodi hato informasaun no motivasaun ba povu tomak nu’une bele atinje metas ministerio saude nian: emar timor saudavel hela iha timor-leste ne’ebe saudavel. enfin hau nia discursu ida ne’e hakarak konklui husi oms katak kuidadu saude tenki fornese ba ema hotu, la hare ba rasa,tinan,jeneru no estatus sira seluk. atu termina permite ida ne’e, hakarak rekomenda hela ba maluk juventude tomak, atu garante saude bem estar iha ita nia rai doben ida ne, iha ita joventude sira nia liman ne’e duni, hahu gra, tamba loron aban hahu ohin, ho inspirador aristoteles hateten estudying yesterday, live for today and hope for tomorow day 3. promoÇÃo da cultura timor-leste hanesan nasaun ida ne’ebe ki’ik liu iha mundu asiátiku no hamrik hanesan nasaun ida independente,ne’ebe hetan restaurasaun independensia ba dala uluk iha loron 20 de maio 2002. tuir ita hotu hatene katak ita nia nasaun timor-leste hari’i liu husi prosesu ne’ebe difisil no eroi barak mak lakon sira nia vida hodi sosa ukun rasik a’an ida ne’e. joventude maka ai riin ba nasaun timor leste,papel foinsae importante tebes, tamba joven mak sai hanesan kontrolu sosisal, nudar matan no tilun ba povu sira hodi hatuur nasaun soberania iha paz,siguransa no estabilidade. kultura hanesan identidade nasaun, uniku rai doben timorlorosae kultura iha vantagem bo’ot tamba bele lori ita respeito malu konese malu no kria unidade entre timoroan tomak. tuir perito (tylor) katak kultura mak hanesan konseitu kompleksidade mak arte, moral, lei no kustume iha membro sociedade tomak rajaun prinsipal husi sub-tema ida ne maka: atu garante promosaun diak ba ita nia kultura rasik, nu’une bele hatudu mundo seluk katak ita origem kultura ida ne’ebe mak hamrik nanis antes restaurasaun independensia. maibe dezafiu barak mak dezafia hela ita hanesan.? 1. foinsae sira abandona sira estudu tamba kbiit finaseiru neebe mak hetan influensia makas husi kultura tradisaun. 2. ohin loron, sidadaun barak adapta liu modernijasaun ida gra, hodi la tau importansia ba ita nai cultura rasik. ho dezafiu sira iha leten mak solusiona hanesan tuir mai ne’e: 1. politika nain sira nafatin tau importansia no promove kultura timor leste, nu’une bele unidade ba joven sira iha nasaun ida nee. 2. tuir perito (massenzio,) kultura laos eransa jenetika maibe rejultadu husi ema nia determinasaun kontekstu sosial, nu’une mos ema nia adaptasaun ba ambiente sira hela ba. enfin hau nia discursu ida ne’e hakarak konklui katak nu’udar ema humano ida, ita tenki moris tuir ida-idak nia kultura, no ita nia nasaun mo iha kultura ne’ebe sei forte no makas, bele aplika ema seluk nia kultura maibe hare mos ita nia identidade kultura ne’ebe sei forte. atu termina permite ida ne’e, hakarak rekomenda hela ba maluk juventude tomak katak ita presija halo mudansa ruma iha kultura nia laran maibe la halakon valor husi kultura.

Portuguese

Last Update: 2020-11-07
Usage Frequency: 20
Quality:

Reference: Anonymous

Get a better translation with
7,720,040,131 human contributions

Users are now asking for help:



We use cookies to enhance your experience. By continuing to visit this site you agree to our use of cookies. Learn more. OK