Usted buscó: valstûs (Letón - Estonio)

akadômiskie amati enwise valstûs
Õppejõudude ametiastmed enwise riikides

zinòtnes sistômas reforma baltijas valstûs
Ümberkorraldused balti riikide teadus- ja arendustegevuses

dzimumu lûdztiesûbas pôtûjumu centri enwise valstûs
soolise võrdõiguslikkuse uuringud enwise riikides

diskusijòm par mobilitòti es un enwise valstûs ir dažòdi konteksti.
seepärast on igal üksikjuhul olemas potentsiaalne oht, et ajutine rahvusvaheline mobiilsus kujuneb “ajude äravooluks”.

saska̅òar eurostat datiem, enwise valstûs samazinòjòs iedzûvotòju skaits.
analüüs toetab järgmist esialgset hüpoteesi: enamikus enwise riikides on

pirmskomunisma laikos sieviešu stòvoklis šajòs valstûs attûstûjòs lûdzûgi kòrietumvalstûs.
kommunismieelsel perioodil kujunes naiste positsioon neis riikides samasuguste mallide kohaselt kui lääneriikides.

eksaktòszinòtnes zaudôja pievilcûbu jaunòs paaudzes acûs gan enwise valstûs, ganrietumos.
need eraalgatused vallandasid ka pakutava hariduse mitmekesistumise, laiendades üliõpilastele pakutavate programmide valikut.

19. gadsimta laikò baltijas valstûs neizveidojòs savas nacionòlòs zinòt̅u akadômijas.
balti riikides ei olnud asutatud teaduste akadeemiaid 19. sajandil.

epilogs: pārpilnība vai iztrūkums?dzimums un zinòtniskò izcilûba enwise valstûs
epiloog: küllus või nappus? sooline võrdõiguslikkus ja teaduse tipptase enwise riikides

bezdarba līmenis enwise valstûs ir atšÿirûgs, un tas lûdz patšim brûdim pastòvûgi mainòs.
naiste jaoks on see olukord olnud keerulisem.

tomôr enwise valstûs joprojòm tr!kst publisku debašu un kampa̅u saistûbò ar šiem jautòjumiem.
laiem avalikkus siiski debattides ei osale ja üheski enwise riigis ei ole neis kriitilise tähtsusega küsimustes teabekampaaniaid päriselt käivitatud.

augstòkòs izglûtûbas un z & a sektori enwise valstûs tika pilnûbòpòrveidoti un zaudēja savu institucionālo autonomiju.
enwise riikide kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse sektorid reorganiseeriti täielikult ja need kaotasid oma institutsionaalse autonoomia.

daži dati par z & a sistômas pòrveidi baltijas valstûs ir atrodami šû zi̅ojuma 4. pielikumò.14.
selle formaalse malli sisu ja kontekst olid teistsugused kui kesk- ja ida-euroopa riikides.

citòs enwise valstûs par kontaktpunktu mòjvietòm kŸuva zinòt̅u akadômijas,universitòtes, zinòt̅u biedrûbas vai tehnoloùiskie centri.
teistes enwise riikides tegutsesid kontaktpunktid riigi teaduste akadeemia, ülikoolide, teadusühingute või tehnoloogiakeskuste juures.

sievietes pētnieces plašākā nodarbinātības kontekstā enwise valstûs sievietes ir biežòk iesaistûtas darba tirg! nekò es-15.
naisteadlased üldisemas tööhõiveperspektiivis naiste osalemise määr enwise riikide tööhõives on kõrgem kui el-15 riikides.

ja šobrûd enwise valstûs sieviešu situòcija zinòtnô tiek apzinòta kò politisksjautòjums, tad lielò môrò tas ir pateicoties eiropas savienûbai, kura darbojaskò katalizators.
vt 4. peatükki.2. enwise riikidest helsingi grupi liikmete nimekiri on esitatud käesoleva aruande lisas 10.

bet vai tò tiešòm bija?daudzi zinòtnieki m!su valstûs, mani ieskaitot, nekad nav domòjuši pardzimumu kò šÿôrsli.
paljud meie riikide teadlased, mina kaasa arvatud, ei olnud soolise võrdõiguslikkuse küsimusi kunagi probleemiks pidanud.

ievads lai raksturotu augstòkòs izglûtûbas un z & a sektoru izmai̅as enwise valstûs,var izmantot diskursu, kas balstòs uz nepārtrauktībusalûdzinòjumò arpñrtraukumu.
sissejuhatus nagu naisliikumiste puhul, võib aja jooksul enwise riikide kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse sektorites toimunud muutusi iseloomustada arutlusega, mis lähtub jätkuvuse ja katkevuse vastandamisest.

ja to analizô no sieviešu kustûbu perspektûvasšajòs valstûs, tad, lai gan vi̅u môrÿi bija Ÿoti lûdzûgi attûstûtòko valstu sieviešukustûbu izvirzûtajiem môrÿiem, vi̅as darbojòs daudz sarežùûtòkos apstòkŸos.
kuigi siin-seal on esitatud ajaloolisi andmeid ja kirjeldusi nii naisliikumise kui ka naiste sotsiaalse progressi ajaloo kohta, hakkas selle ajaloo konstrueerimisele (sealhulgas soo konstrueerimisele ühiskonnas ja teaduses) keskenduv uus lähenemisviis järkjärgult arenema alles pärast kommunismi kokkuvarisemist, põhiliselt 1990-ndate aastate lõpu paiku (miethe ja roth, 2003).

bez dažòdu sadarbûbas tûklu koordinôjošòs lomas jebkurasieviešu un zinòtnes iniciatûva, centròleiropas, austrumeiropas (ceec) un baltijas valstûs vôl joprojòm darbotos izolòcijò.
kui naiste osalemist teaduses teadvustatakse tänapäeval enwise riikides poliitilise küsimusena, siis on õiglane öelda, et see tuleneb suures osas euroopa liidu tasandil rakendatud katalüsaatorist.