Vous avez cherché: ega disease activity (Anglais - Estonien)

disease activity outcomes
haiguse aktiivsuse tulemused

disease activity should be regularly monitored.
haiguse aktiivsust tuleb regulaarselt jälgida.

efficacy in patients with high disease activity:
efektiivsus haiguse kõrge aktiivsusega patsientidel

ed b bath ankylosing spondylitis disease activity index
d b bath ankylosing spondylitis disease activity index

this leads to less disease activity in paget’s disease.
selle tulemuseks on haiguse väiksem aktiivsus luu pageti tõve korral.

values for disease activity score (das) are means. c:
keskmised das väärtused c:

disease activity was also assessed using the disease activity score 28.
haiguse aktiivsust hinnati samuti ka haiguse aktiivsuse skaalal (disease activity score 28,

there is an association between plasma blys levels and sle disease activity.
esineb seos blys’i plasmasisalduse ja sle haiguse aktiivsuse vahel.

if disease activity recurs, the treatment interval should be shortened accordingly.
kui haigus aktiveerub uuesti, tuleb vastavalt lühendada intervalle.

due to the design of the studies, high disease activity was defined as follows:
uuringute mudelite tõttu määratleti haiguse kõrge aktiivsus järnevalt:

this leads to less bone loss in osteoporosis and less disease activity in paget’s disease.
selle tulemuseks on luukoe väiksem hävimine osteoporoosi korral ning haiguse väiksem aktiivsus luu pageti tõve korral.

baseline score of disease activity [bath ankylosing spondylitis disease activity index (basdai)] uc
pimedas, platseebokontrollitud uuringus [bath ankylosing spondylitis disease activity index (basdai) oli kõikides gruppides 6, 3].

the relation of multiple sclerosis disease activity as measured by mri and clinical outcome is currently not fully understood.
suhe sclerosis multiplex´i haiguse aktiivsuse (mõõdetuna mris) ning haiguse kliinilise pildi vahel ei ole lõplikult selge.

elevated concentrations of tnfα have been found in the joints of rheumatoid arthritis patients and correlate with elevated disease activity.
reumatoidartriidi patsientide liigestes leiduva tnfα kontsentratsiooni ja haiguse aktiivsuse vahel on leitud korrelatsioon.

interferon beta-1b has been shown to change the response of the immune system and to help to reduce disease activity.
on näidatud, et beeta-1b interferoon muudab immuunvastust ja aitab vähendada haiguse aktiivsust.

retreatment should be given at that time if residual disease activity remains, otherwise retreatment should be delayed until disease activity returns.
ravi tuleb korrata juhul, kui haiguse jääkaktiivsus püsib, vastasel korral tuleb ravi kordamisega oodata kuni haiguse aktiivsuse taastumiseni.

in both studies, the main measure of effectiveness was the number of patients whose disease activity decreased to a certain level after 12 months.
mõlemas uuringus oli efektiivsuse põhinäitaja nende patsientide arv, kelle haiguse aktiivsus vähenes 12 kuu järel teatud määral.

treatment is customized according to many factors such as disease activity, types of joints involved, general health, age, and patient occupation.
ravi on kohandatud vastavalt paljudest teguritest, näiteks haiguse aktiivsuse, tüüpi liigeste kaasatud, üldise tervise, vanus, ja patsiendi okupatsioon.

patients in studies i – v had a mean disease activity score (das28) of 6.5–6.8 at baseline.
uuringutes i-v osalenud patsientidel oli haiguse aktiivsuse skoor (das28) uuringueelselt 6,5...6,8.

patients received subsequent courses of mabthera as needed according to the treating clinician’ s assessment of disease activity and irrespective of the peripheral b lymphocyte count.
patsientidele manustati mabthera’ t korduvate kuuridena vastavalt vajadusele, mis põhines raviarsti poolt haiguse aktiivsusele antud hinnangul ega sõltunud perifeersete b- lümfotsüütide arvust.