Vous avez cherché: palgaläbirääkimiste (Estonien - Anglais)

palgaläbirääkimiste ja hinnakujunduse arengut eriti tähelepanelikult.
governing council paid particular attention to monetary developments over this period.

palgaläbirääkimiste süsteemide läbivaatamise vajadusega tegeldakse haruharva.
the need to review wage-bargaining systems is hardly addressed.

väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes vastutab palgaläbirääkimiste eest personalijuht.
in small and mediumsized enterprises the head of staff administration is responsible for negotiating pay.

valitsus nõudis, et sotsiaalpartnerid lepiksid palgaläbirääkimiste süsteemi reformi osas kokku 2011.
the government has requested social partners to agree on a reform of the collective wage bargaining system during spring 2011 and has undertaken to legislate subsequently.

Õigusaktides on sätestatud sotsiaalpartnerite vahel juunis 2011 sõlmitud kokkulepe reformida palgaläbirääkimiste raamistikku.
the social partners’ agreement of june 2011 to reform the wage-bargaining framework has been formalised in legislation.

seetõttu palume ka ametiühingutel rohkem teha, et ennetada palgaläbirääkimiste käigus palgalist diskrimineerimist.
we are therefore also appealing to the trade unions to do more to prevent this type of wage discrimination when taking part in pay negotiations.

(13) hispaania käimasolevat tööturureformi tuleb täiendada praeguse keerulise palgaläbirääkimiste süsteemi läbivaatamisega.
(13) the ongoing labour market reform in spain needs to be complemented by an overhaul of the current unwieldy collective bargaining system.

edaspidi peab palgaläbirääkimiste süsteem toetama palgamuutusi, mis kajastavad veelgi enam konkurentsivõimet, tootlikuse arengut ja kohaliku tööturu tingimusi.
looking forward, the wage bargaining system must support wage changes which more closely reflect competitiveness, productivity developments and local labour market conditions.

edendada töökohtade loomist ja konkurentsivõimet, võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riigisiseste tavadega meetmeid palgaläbirääkimiste ja palkade indekseerimise süsteemi reformiks.
to boost job creation and competitiveness, take steps to reform, in consultation with the social partners and in accordance with national practice, the system of wage bargaining and wage indexation.

sama kehtib ka ettevõtluskeskkonna parandamiseks elluviidavate reformide ja enamike tööturureformide kohta, näiteks reformid palgaläbirääkimiste või töökaitsesüsteemide parandamiseks või paremate tööstiimulite pakkumiseks.
the same holds for reforms to improve business environment and for most reforms in the labour market, such as reforms to wage bargaining or employment protection systems as well as providing better incentives to work.

võttes arvesse palgaläbirääkimiste süsteemi tõhususe tagamise olulisust ja üldist vajadust konkurentsivõime kaotuse taustal palku kärpida, peaks kreeka eelkõige tegema järgmist:
more specifically, taking into account the importance of ensuring the effectiveness of the wage bargaining system and the need for overall wage moderation, against the background of competitiveness losses, greece should:

sellega seoses peaksid liikmesriigid looma palgaläbirääkimiste süsteemide ja tööjõukulude arengu jaoks õiged raamtingimused, mis on kooskõlas hinnastabiilsuse ja keskpika ajavahemiku tootlikkuse suundumustega ning vajadusega vähendada makromajanduslikku tasakaalustamatust.
in this context, member states should encourage the right framework conditions for wage bargaining systems and labour cost developments consistent with price stability, productivity trends over the medium-term and the need to reduce macroeconomic imbalances.

lisaks võib palgakasvu ja tootlikkuse kasvu erinevust põhjustada kreeka palgaläbirääkimiste süsteem (kus on ka nt vaheläbirääkimistasemed), mida tuleb sotsiaalpartnerite nõusolekul muuta.
in addition, some features of the greek collective bargaining system (for example, the intermediate level of bargaining) can also explain the misalignment of wage and productivity growth, and require adjustments to be agreed by social partners.

kutsuda sotsiaalpartnereid üles vaatama üle palgaläbirääkimiste süsteemi, nii et see arvestaks piirkondlike tööturgude vahelisi erinevusi (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).
encourage the social partners to review wage bargaining systems to take account of regional labour market differences (see bepg guideline 5).

et aga probleem täielikult lahendada ja muuta nominaalsed tööjõu ühikukulud võrreldes kaubanduspartneritega dünaamilisemaks, mis on itaalia konkurentsivõime halvenemise üks põhitegur, tuleks palgaläbirääkimiste süsteemi veel põhjalikumalt reformida, lubades paindlikumaid kokkuleppeid ka riigisisesel valdkondlikul tasandil.
however, to fully address the issue of more dynamic nominal unit labour costs than its trade partners, which is a key factor for italy’s competitiveness loss, the wage-bargaining system should be reformed further by allowing more flexible arrangements also at the national sectoral level.

selleks et säilitada luksemburgi majanduse konkurentsivõime pikas perspektiivis, võtta sotsiaalpartneritega konsulteerides ja oma riigi tavasid järgides täiendavaid meetmeid palgaläbirääkimiste ja palkade indekseerimise süsteemi reformimiseks, säilitades sealjuures esimese sammuna kehtiva üheaastase indekseerimisintervalli pärast aastat 2014 ning vähendades energia ja muude volatiilsete tegurite mõju võrdlusindeksile.
take further steps to reform, in consultation with the social partners and in accordance with national practice, the wage bargaining and wage indexation system, with a view to preserve the competitiveness of the luxembourg economy in the longer term, as a first step by maintaining the current one-year indexation interval beyond 2014 and by reducing the impact of energy and other volatile items on the reference index.

tagamaks, et palgatõus/palkade areng aitab kaasa makromajandusliku stabiilsuse ja kiirema majanduskasvu saavutamisele ning kohanemisvõime tõstmisele, peaksid liikmesriigid kujundama õige raamistiku palgaläbirääkimiste jaoks, täiel määral austades tööturu osapoolte õigusi, et edendada hindade stabiilsusega kooskõlas olevat nominaalset palkade ja tööjõukulutuste arengut ning keskpika ajavahemiku tootlikkust, võttes arvesse erinevusi töötajate kvalifikatsiooni ja kohalikel tööturgudel valitsevate tingimuste vahel.
to ensure that wage developments contribute to macroeconomic stability and growth and to increase adaptability, member states should encourage the right framework conditions for wage-bargaining systems, while fully respecting the role of the social partners, with a view to promoting nominal wage and labour cost developments consistent with price stability and the trend in productivity over the medium term, taking into account differences across skills and local labour market conditions.