Vous avez cherché: infusioonikiiruse (Estonien - Finnois)

infusioonikiiruse vähendamine neerukahjustusega patsientidel
infuusionopeuden pienentäminen munuaisten vajaatoiminnassa

seejärel võib infusioonikiiruse vähendada veeniteed avatuna hoidva kiiruseni.
tämän jälkeen infuusiota jatketaan aukiolotiputusnopeudella.

arst otsustab siis, kas on vajalik infusioonikiiruse aeglustamine või infusiooni katkestamine.
hän voi päättää, hidastetaanko tiputusnopeutta vai lopetetaanko infuusio kokonaan.

arst võib kaaluda nende sümptomite ohjamiseks erbitux’ i infusioonikiiruse vähendamist.
lääkärisi voi harkita erbitux- infuusion infuusionopeuden alentamista oireiden hallitsemiseksi.

kui seda talutakse ilma mingi reaktsioonita, võib järgnevaks 15 minutiks infusioonikiiruse kahekordistada.
jos potilas sietää tämän ilman reaktioita, infuusionopeus voidaan kaksinkertaistaa seuraavien 15 minuutin ajaksi.

intravenoosse perfuusori kasutamine võib tagada sobiva infusioonikiiruse tractocile’ i soovitatud annuste saamiseks.
i. v. - mikrotiputuskammiolla voidaan päästä kätevästi tractocile- valmisteelle suositeltuja annostasoja varten tarvittaviin infuusionopeuksiin.

at aktiivsust tuleb kontrollida 30 minutit pärast infusioonikiiruse muutmist või iga 4 tunni järel, kui at aktiivsuse väärtus jääb soovitud vahemikku.
at- aktiivisuustaso on tarkistettava 30 minuutin kuluttua infuusioannoksen muuttamisesta tai neljän tunnin kuluttua siitä, kun arvo on tavoitealueella.

infusiooniga seotud reaktsioonide tekkimisel kasutati infusioonikiiruse vähendamist koos mittesteroidsete põletikuvastaste ainete, antihistamiinsete ainete ja/ või kortikosteroidide manustamisega.
infuusioon liittyvät reaktiot voitiin hoitaa alentamalla infuusionopeutta sekä antamalla tulehduskipulääkkeitä, antihistamiineja ja/ tai kortikosteroideja.

mõned kõrvalnähud ilmnevad tõenäolisemalt suurema infusioonikiiruse kasutamisel immunoglobuliini väikese sisaldusega patsientidel või patsientidel, kes ei ole varem privigeni kasutanud või kes ei ole seda pikka aega kasutanud.
kun infuusionopeus on suuri, joitakin sivuvaikutuksia esiintyy todennäköisemmin potilailla, joilla on alhainen immunoglobuliinitaso tai jotka eivät ole aikaisemmin tai pitkään aikaan saaneet privigenia.

teatud kõrvalnähud esinevad tõenäoliselt sagedamini suurema infusioonikiiruse kasutamisel, immunoglobuliini väikese sisaldusega patsientidel või patsientidel, kes ei ole varem kasutanud kiovigi või kes ei ole seda kasutanud pikka aega.
pakkausselosteessa on luettelo kaikista kiovigin ilmoitetuista sivuvaikutuksista.

kliinilistes uuringutes leevendas tavaliselt infusiooniga seotud reaktsioone ning võimaldas ravi jätkata infusioonikiiruse vähendamine või eelnev ravi antihistamiinsete ja/ või antipüreetiliste (paratsetamool või ibuprofeen) ainetega.
kliinisissä tutkimuksissa infuusioon liittyvät reaktiot olivat yleensä hallittavia infuusionopeutta alentamalla ja antamalla potilaalle (esi) lääkityksenä antihistamiineja ja/ tai kuumelääkettä (parasetamolia tai ibuprofeiinia), jolloin potilas pystyi jatkamaan hoitoa.

kliiniliste uuringute käigus agalsidaas beetaga ravitud patsiendid, kes kogesid kergeid või mõõdukaid infusiooniga seotud reaktsioone, on jätkanud ravi pärast infusioonikiiruse vähendamist (~0, 15 mg/ min; 10 mg/ t) ja / või eelnevat ravi antihistamiinsete ainete, paratsetamooli, ibuprofeeni ja/ või kortikosteroididega.
potilaat, joilla oli lieviä tai kohtalaisia yliherkkyysreaktioita kliinisissä kokeissa agalsidaasibeeta- hoidon aikana, ovat jatkaneet hoitoa, kun infuusionopeutta on alennettu (~0, 15 mg/ min; 10 mg/ t) ja / tai esilääkityksenä on annettu antihistamiineja, parasetamolia, ibuprofeenia ja/ tai kortikosteroideja.