Vous avez cherché: arahina (Maori - Estonien)

ka arahina hoki raua ki waho, ka mea, e hoa ma, me aha ka ora ai ahau
tõi nad ka välja ning ütles: „isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?”

heoi arahina oratia atu ana e ratou taua taitama, kihai hoki i nohinohi te koa
aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.

ko te hunga hoki e arahina ana e te wairua o te atua, he tama ratou na te atua
sest kõik, keda iganes jumala vaim juhib, on jumala lapsed.

na tera atu etahi tokorua, he hunga mahi kino, e arahina ngatahitia ana me ia kia whakamatea
aga ka kaks muud kurjategijat viidi ühes temaga välja hukkamiseks.

a, no ka oti ia te here, ka arahina atu, tukua ana ki a pirato, ki te kawana
nad sidusid ta kinni, viisid ta ära ja andsid ta maavalitseja pilaatuse kätte.

arahina mai ana te kaihe me te kuao, wharikitia ana ki runga o raua kakahu, a noho ana ia ki runga
ning tõid emaeesli ja sälu ja panid riided nende peale ja panid ta riiete peale istuma.

na ka tu a ihu, ka mea kia arahina mai ki a ia: a, no ka tata, ka ui ki a ia
jeesus jäi seisma ja käskis talutada teda enese juure. kui ta ligidale j

na ka mau nga hoia ki a paora, ka pera me te mea i korerotia ki a ratou, a arahina ana ia i te po ki anatipatari
vastavalt saadud käsule võtsid siis sõjamehed pauluse ja viisid ta ära läbi öö antipatrisesse.

na, ko ihu, ki tonu i te wairua tapu, hoki atu ana i horano, a ka arahina e te wairua i te koraha
siis tuli jeesus, täis püha vaimu, tagasi jordani äärest, ja ta aeti vaimu läbi k

katahi ka arahina mai ki a ia e nga karaipi ratou ko nga parihi tetahi wahine i hopukia e puremu ana; a whakaturia ana ki waenganui
seal kirjatundjad ja variserid tõid tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. ja nad panid ta keskpaika seisma

katahi ka karanga a paora ki tetahi keneturio, ka mea, arahina atu te tamaiti nei ki te rangatira mano: he korero hoki tana ki a ia
siis paulus kutsus enese juurde ühe pealikuist ja ütles: „vii see noormees ülempealiku juurde, sest tal on midagi temale öelda!”

waiho atu ratou: he matapo ratou e arahi ana i te matapo. ki te arahina te matapo e te matapo, ka taka tahi raua ki te waikeri
jätke nad! nad on pimedate pimedad teejuhid. aga kui pime pimedat juhib, langevad mõlemad auku!”

a ka arahina raua e ia ki tona whare, ka whakaturia he tepu kai ki mua i a raua, a nui atu tona hari, me tona whare katoa, i te mea kua whakapono nei ki te atua
siis ta viis nad oma kotta, tõi toitu lauale ja oli väga rõõmus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks jumalasse.

ka haere ano a pirato, ka mea ki a ratou, na, tenei te arahina atu nei ia e ahau ki a koutou, kia mohio ai koutou, kahore rawa i mau i ahau tetahi he ona
siis pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „vaata, ma toon ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia temast ühtki süüd!”

a, i te aonga tonutanga o te ra, ka huihui nga kaumatua o te iwi, nga tohunga nui, me nga karaipi, a arahina atu ana ia ki to ratou runanga, ka mea ratou
ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid ta üles oma suurkohtu ette

na he karanga ano ta etahi, he karanga ke ta etahi, i roto i te mano: na kihai ia i mohio ki te tino tikanga, i te ngangau hoki, a whakahaua ana kia arahina ia ki te pa
aga rahva seast kisendasid ühed seda, teised teist. ja et ta ei võinud õieti asja teada saada kära pärast, käskis ta tema viia kindlusesse.

a, no ka rongo a pirato i tenei korero, ka arahina e ia a ihu ki waho, a noho ana ki runga ki te nohonga whakawa, ki te wahi e kiia nei ko te whariki kohatu, ki te reo hiperu, ko kapata
kui nüüd pilaatus neid sõnu kuulis, viis ta jeesuse välja ja istus maha kohtujärjele sinna paika, mida hüütakse kivipõrandaks, aga heebrea keeli gabbataks.

ma te tohunga nui tenei korero aku e whakatika, ma te huihui hoki o nga kaumatua katoa: i riro mai hoki i ahau a ratou pukapuka ki nga teina, a haere ana ahau ki ramahiku, kia herea, kia arahina mai hoki te hunga o reira ki hiruharama kia whakama maetia
nõnda nagu mulle võivad anda tunnistust ka ülempreester ja kogu vanematekogu, kellelt ma sain ka kirju viimiseks vendadele damaskusesse; ja ma olin sinna minemas kinni siduma ka neid, kes seal olid, ja jeruusalemma viima, et neid nuheldaks.