Vous avez cherché: okiokinga (Maori - Estonien)

ina, tera atu ano he hapati okiokinga mo te iwi o te atua
seega on jumala rahval hingamisaeg veel ees.

i tenei wahi ano hoki, e kore ratou e tae ki toku okiokinga
ja siin jälle: „nad ei pääse mitte minu hingamisse!”

na reira i riri ai ahau, i oati ai hoki, e kore ratou e tae ki toku okiokinga
sellepärast ma vandusin oma vihas: nad ei pääse mitte minu hingamisse!”

mehemea hoki i whai okiokinga ratou i a hohua, e kore e korerotia e ia tetahi atu ra i muri iho
sest kui joosua nad oleks viinud hingamisse, siis ta ei räägiks teisest, pärastisest päevast.

na, kia puta to tatou uaua ki te tomo ki taua okiokinga, kei pera te whakaponokore o tetahi, a ka hinga
siis olgem agarad sellesse hingamisse minema, et keegi ei langeks sõnakuulmatusse samal eeskujul.

ki te tae hoki te tangata ki tona okiokinga, ka okioki ano ia i ana mahi ake, ka pera me te atua i okioki i ana mahi ake
sest kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui jumal oma tegudest.

i oati ano ia ki a wai, e kore ratou e tae ki tona okiokinga? he teka ianei ki te hunga kihai nei i whakapono
kellele ta siis vandus, et nad ei pääse mitte tema hingamisse? kas mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?

na, kia mataku tatou, i te mea ka tukua iho nei he korero pai mo tatou kia tae atu ki tona okiokinga, kei tirohia mai tetahi o koutou kua mahue ki muri
siis kartkem, et niikaua kui tõotus pääseda tema hingamisse on täitumata, keegi teist kuidagi ei osutuks hiljaks jäänuks.

i to matou taenga mai hoki ki makeronia, kihai i whai okiokinga to matou kikokiko, heoi mate ana matou i nga taha katoa; i waho ko nga whawhai, i roto ko nga mataku
sest ka makedooniasse saabudes ei olnud meie lihal mingit rahu, vaid meid vaevati k

ka puta te wairua poke i roto i te tangata, ka haereere ia ra nga wahi waikore rapu okiokinga ai; a, kahore e kitea, ka mea ia, ka hoki ahau ki toku whare i puta mai ai ahau
kui rüve vaim on inimesest välja läinud, käib ta mööda p

a kake ana te paoa o to ratou whakamamaetanga ake ake: kahore hoki he okiokinga i te ao, i te po, mo te hunga e koropiko ana ki te kararehe, ki tona whakapakoko hoki, mo te tangata hoki e tango ana i te tohu o tona ingoa
ja nende valu suits tõuseb üles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu päevad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu võtavad tema nime märgi.

ka taea hoki te okiokinga e tatou kua whakapono nei; ka rite ki tana i ki ra, na reira i riri ai ahau, i oati ai hoki, e kore ratou e tae ki toku okiokinga: kua oti na hoki nga mahi i te timatanga ra ano o te ao
sest meie, kes usume, saame hingamisse, nõnda nagu tema on öelnud: „siis ma vandusin oma vihas: nad ei pääse mitte minu hingamisse!”, ehk küll tema teod olid valmis maailma asutamisest alates.