Vous avez cherché: yuuxu (Wolof - Estonien)

jigéenu biir la, di yuuxu ndax metitu mat wu tar.
ta oli käima peal ja kisendas lapsevaevas ja tal oli suur valu sünnitades.

Ñu daldi yuuxu ak di sànni seeni yére, tey callameeru suuf.
ja kui nad kisendasid ja riideid seljast kiskusid ning tolmu vastu taevast viskasid,

noonu am na ci jàngu bi nit ku rab jàpp. mu daldi yuuxu naan:
ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas

mbooloo mu baree nga ko toppoon, te jigéen ñu baree ngi doon yuuxu, di ko jooy.
aga teda järgis suur huik rahvast ja ka naisi, kes kaebasid ja teda nutsid.

naka lañu ñëw ci kër njiit li, yeesu dégg coow li; ñii di jooy, ñii di yuuxu.
ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;

waaye ñuy yuuxu naan: «daaj ko ci bant! daaj ko ci bant, ba mu dee!»
aga nemad karjusid: „löö risti, löö ta risti!”

waaye ñoom ñu sax ca la ñu waxoon, di gën a yuuxu naan, ñu daaj ko ci bant. coow la yey pilaat.
aga nad käisid peale, suure kisendamisega n

noonu ndaje ma rëb, ba ñii di yuuxu lii, ñale di yuuxu laa, te ña ca gën a bare xamuñu lu waral ndaje ma.
seal kisendasid ühed seda, teised teist; sest rahvakogu oli segaduses ja suurem hulk ei teadnud, misjaoks nad olid kokku tulnud.

fekk booba képp ku rab jàpp ku ko gis, daanu fa kanamam di yuuxu naan: «yaa di doomu yàlla.»
ja rüvedad vaimud, kui nad teda nägid, heitsid maha tema ette, kisendasid ning ütlesid: „sina oled jumala poeg!”

Ñi jiitu woon gëdd ko, ngir mu noppi. waaye muy gën a yuuxu naan: «sëtu daawuda, yërëm ma!»
ja möödaminejad s

buuri àddina yépp, yi àndoon ak moom ci njaaloo ak mbuux, bu ñu séenee saxar siy jollee ci taal bi ñu koy lakke, dinañu yuuxu, di ko jooy.
ja teda uluvad taga ja kaebavad ilmamaa kuningad, kes temaga on hooranud ja toredasti elanud, kui nad näevad tema põlemise suitsu,

waaye bi ñu xamee ne yawut la, ñépp a bokk benn baat, yuuxu diirub lu mat ñaari waxtu naan: «artemis mu efes màgg na!»
aga kui nad märkasid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi aega: „suur on efeslaste artemis!”

waaye nit ña gëdd leen, ngir ñu noppi. teewul gumba ya gën a yuuxu naan: «sang bi, yaw sëtu daawuda bi, yërëm nu!»
aga rahvas sõitles neid, et nad vait jääksid. kuid nad kisendasid veel enam: „issand, taaveti poeg, halasta meie peale!”

bi mbooloo ma gisee li pool def, ñu daldi yuuxu, ne ci làkku waa likawni: «yàlla yi soppiku nañu nit, wàcc ci nun.»
aga kui rahvas nägi, mis paulus oli teinud, siis nad tõstsid oma häält ning ütlesid lükaoonia keeli: „jumalad on inimeste sarnastena alla tulnud meie juurde!”

noonu rab wa daldi yuuxu, sayloo xale bi, génn. xale bi ne nemm, mel ni ku dee, ba tax ñu bare ne: «dee na.»
siis see kisendas ja raputas teda väga ja väljus. ja poiss jäi otsegu surnuks, n

pilaat ne leen: «lu tax? gan tooñ la def?» waaye mbooloo mi di yuuxu bu gën a kawe: «daaj ko ci bant!»
pilaatus ütles neile: „mis kurja ta siis on teinud?” aga nad kisendasid veel enam: „löö ta risti!”