Hai cercato la traduzione di ratsionaliseerimisdirektiiviga da Estone a Italiano

Traduzione automatica

Imparare a tradurre dagli esempi di traduzione forniti da contributi umani.

Estonian

Italian

Informazioni

Estonian

ratsionaliseerimisdirektiiviga

Italian

 

Da: Traduzione automatica
Suggerisci una traduzione migliore
Qualità:

Contributi umani

Da traduttori professionisti, imprese, pagine web e archivi di traduzione disponibili gratuitamente al pubblico.

Aggiungi una traduzione

Estone

Italiano

Informazioni

Estone

seepärast kaotab kavandatav erand kehtivuse, ja seda üksnes ratsionaliseerimisdirektiiviga hõlmatud ulatuses, pärast ratsionaliseerimisettepanekust tulenevas direktiivis sisalduvate kõnealuse valdkonna meetmete jõustumist. _bar_

Italiano

la deroga proposta cesserà pertanto di avere effetto, unicamente nella misura in cui sarà contemplata dalla direttiva “razionalizzazione”, a partire dall’entrata in vigore delle misure relative a questo settore contenute nella direttiva scaturita dalla proposta di razionalizzazione. _bar_

Ultimo aggiornamento 2014-10-23
Frequenza di utilizzo: 1
Qualità:

Estone

120 -Üldine taust direktiivi 77/388/emÜ artikli 21 lõikes 1, nagu see on sõnastatud kõnealuse direktiivi artiklis 28g, sätestatakse, et tavaliselt vastutab riikliku süsteemi alusel käibemaksu tasumise eest kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane. kreeka ja portugal soovivad kohaldada tagasipööratud maksustamise korda, mille puhul alljärgnevate kaupade tarnimisel vastutab käibemaksu tasumise eest maksukohustuslane, kellele kaupu ja teenuseid tarnitakse: (1) nii raudmetalli kui ka mitteraudmetalli jäätmete, jääkide ja kasutatud materjalide, sealhulgas mitteraudmetallide töötlemisel, tootmisel või sulatamisel saadud pooltoodete tarned; (2) osaliselt töödeldud raudmetallide ja mitteraudmetallide tarned ja teatavad nendega seotud töötlemisteenused; (3) raudmetallidest ja mitteraudmetallidest, nende sulamitest, räbust, tuhast, valtsimisjäätmetest ja metalle või nende sulameid sisaldavatest tööstusjääkidest koosnevate jääkide ja muu ringlussevõtmiseks sobiva materjali tarned ning nende toodete sorteerimise, lõikamise, tükeldamise ja pressimisega seotud teenused; (4) vanaraua, raualõikmete ja -jääkide, samuti klaasist, klaasikildudest, paberist, papist, kartongist, kaltsudest, luudest, nahast, komposiitnahast, pärgamendist, toornahast, kõõlustest, nöörist, paelast, köiest või trossist, kummist ja plastikust koosneva kasutatud ja ringlussevõtmiseks sobiva materjali tarned ja teatavad nendega seotud töötlemisteenused; (5) punktis d viidatud materjalide tarned pärast töötlemist, mis hõlmab puhastamist, lihvimist, sorteerimist, lõikamist või plokkideks valamist; (6) alusmaterjali töötlemisel saadud jääkide ja jäätmete tarned. tagasipööratud maksustamist kohaldatakse ainult kreekas ja portugalis tehtud tarnetele. portugal on esile tõstnud need raskused, mis tal esinevad jäätmetega kauplevas sektoris maksmisele kuuluva käibemaksu kogumisel maksudest kõrvalehoidumise tõttu. maksudest kõrvalehoidumise tüüpiliseks viisiks on see, et jäätmematerjalide turustusahelas olev ettevõte ei maksa maksuhaldurile sissenõutud käibemaksu pärast tooraine edasimüümist, ent siiski võivad nende kliendid õiguspäraselt maksu maha arvata. sel põhjusel vähenevad riigitulud ja tarnija saab ebaõiglase turueelise, mis kahjustab makse ausalt maksvaid ettevõtjaid. portugali hinnangute kohaselt ei makstud 2005. aastal käibemaksu 44% jäätmesektoris esitatud käibemaksudeklaratsiooni puhul. kreekal on sarnane tulude vähenemine nimetatud sektoris. nõukogu otsuse 2004/227/eÜ põhjal, millega pikendati nõukogu otsuse 2002/736/eÜ kehtimisaega, anti kreekale luba kohaldada vabastust nende maksukohustuslaste teatavate taaskasutuskõlblike jäätmete tarnete ja ühendusesisese hangete suhtes 2005. aasta lõpuni, kellel selliste toodete müük langes eelmisel aastal alla 900 000 euro. samuti saadi maksuvabastuse luba mitteraudmetalli jäätmete tarnete ja ühendusesiseste hangete maksuvabastuse luba, sõltumata maksukohustuslase käibest. kreeka ametkonna hinnangul ei andnud maksuvabastus soovitud tulemusi, nii nagu oli maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimiseks kavandatud. maksuvabastusega ettevõtjad satuvad ebasoodsasse olukorda, kuna nad ei või tarnetega seoses tekkinud käibemaksu maha arvata ja selle tulemusel on nad muutunud vähem konkurentsivõimelisemaks. selle tulemusel on omakorda suurenenud ettevõtjate arv, kes taotlevad ja saavad loa maksuvabastust mitte kasutada. see oli otsusega 2002/736/eÜ sätestatud valikuvõimalus. koos portugali ja mitmete teiste liikmesriikidega sooviks kreeka valitsus kohaldada tagasipööratud maksustamise korda. tagasipööratud maksustamine ei tekitaks ebasoodsat olukorda, millega võetakse tarnijatelt ära mahaarvamisõigus, ja tagaks meetme laiema kohaldamisala ning seega takistaks edasist maksude lekkimist. ettepanekuga antakse luba tagasipööratud maksustamiseks kuni 31. detsembrini 2009. samas tuleb arvesse võtta, et komisjon on esitanud 2005. aasta 16. märtsil direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 77/388/emÜ teatavate meetmete osas, mille eesmärgiks on lihtsustada käibemaksustamise menetlust ning aidata ära hoida maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, ning millega tunnistatakse kehtetuks teatavad erandeid lubavad otsused (artiklis 27 sätestatud erandite ratsionaliseerimine). kõnealune ettepanek sisaldab muuhulgas taotletava meetmega sarnaseid õigusnorme. seepärast kaotab kavandatav erand kehtivuse, ja seda üksnes ratsionaliseerimisdirektiiviga hõlmatud ulatuses, pärast ratsionaliseerimisettepanekust tulenevas direktiivis sisalduvate kõnealuse valdkonna meetmete jõustumist. -

Italiano

120 -contesto generale come regola generale, l’articolo 21, paragrafo 1, della direttiva 77/388/cee, nella versione dell’articolo 28 octies, stabilisce che, in regime interno, il soggetto passivo che effettua una cessione di beni o una prestazione di servizi è di norma debitore dell’imposta sul valore aggiunto (iva). la grecia e il portogallo vorrebbero applicare un meccanismo di inversione contabile, in base al quale il soggetto passivo destinatario della cessione o prestazione diverrebbe debitore dell’iva nelle seguenti cessioni e prestazioni: (1) cessioni di rottami ferrosi e non ferrosi, avanzi e materiali di recupero, comprese le cessioni di semiprodotti ottenuti dalla trasformazione, dalla lavorazione o dalla fusione di metalli non ferrosi; (2) cessioni di prodotti semilavorati ferrosi e non ferrosi e prestazione di taluni servizi di lavorazione correlati; (3) cessioni di residui ed altri materiali riciclabili costituiti da metalli ferrosi e non ferrosi, loro leghe, scorie, ceneri, scaglie e residui industriali contenenti metalli o loro leghe, nonché prestazione di servizi consistenti nella selezione, nel taglio, nella frammentazione e nella pressatura di tali prodotti; (4) cessioni di rottami ferrosi nonché di ritagli, avanzi, cascami e materiali di recupero e riciclabili consistenti in residui di vetreria, vetro, carta, cartone e board, stracci, osso, cuoio, cuoio ricostituito, pergamena, cuoi e pelli greggi, tendini e nervi, spago, corde e funi, gomma e plastica, e prestazione di taluni servizi di lavorazione correlati; (5) cessioni dei materiali di cui al punto (4) dopo che sono stati sottoposti a talune trasformazioni come ad esempio la ripulitura, la lucidatura, la selezione, il taglio o la fusione in lingotti; (6) cessioni di cascami e avanzi provenienti dalla lavorazione di materiali di base. il meccanismo di inversione contabile si applicherebbe unicamente alle cessioni e prestazioni effettuate in grecia e in portogallo. il portogallo ha sottolineato le difficoltà incontrate, a causa dell’evasione fiscale, nella riscossione dell’iva dovuta nel settore del commercio dei materiali di rifiuto. una delle forme tipiche di evasione consiste nel mancato versamento alle autorità fiscali, da parte di un’impresa operante nella catena di approvvigionamento dei materiali di rifiuto, dopo la rivendita delle materie prime, dell’iva fatturata, mentre i clienti possono legittimamente detrarre l’imposta. tale situazione dà luogo a una riduzione delle entrate dello stato e conferisce al fornitore un ingiusto vantaggio di mercato a danno delle imprese operanti legalmente. in base alle stime del portogallo, nel 2005 non è stata versata l’imposta sul valore aggiunto per il 44% delle dichiarazioni iva presentate nel settore dei materiali di rifiuto. anche la grecia ha subito perdite di reddito in questo settore. in virtù della decisione 2004/227/ce del consiglio, che proroga la decisione 2002/736/ce del consiglio, la grecia è stata autorizzata ad applicare, fino alla fine del 2005, un’esenzione delle cessioni e degli acquisti intracomunitari di determinati materiali di recupero effettuati da soggetti passivi il cui fatturato relativo a tali prodotti nell’anno precedente era inferiore a 900 000 eur. essa è stata inoltre autorizzata ad applicare un’esenzione delle cessioni e degli acquisti intracomunitari di metalli non ferrosi di recupero, senza limiti relativi al fatturato del soggetto passivo. in base alla valutazione delle autorità greche, tale esenzione non ha avuto gli effetti sperati di prevenzione della frode e dell’evasione fiscale. le imprese cui si applica l’esenzione hanno lo svantaggio di non poter detrarre l’imposta sul valore aggiunto (iva) versata per le cessioni da esse effettuate, cosa che ne ha ridotto la competitività. di conseguenza è aumentato il numero delle imprese che hanno chiesto e ottenuto l’autorizzazione a non applicare l’esenzione, avvalendosi della possibilità prevista dalla decisione 2002/736/ce. analogamente al portogallo e ad altri stati membri, il governo greco vorrebbe applicare un meccanismo di inversione contabile. tale meccanismo non presenterebbe lo svantaggio di privare il fornitore del diritto alla detrazione; esso garantirebbe inoltre una più ampia copertura della misura, consentendo di evitare ulteriori perdite fiscali. la proposta autorizza l’applicazione del meccanismo di inversione contabile fino al 31 dicembre 2009. va tuttavia osservato che il 16 marzo 2005 la commissione ha presentato una proposta di direttiva recante modifica della direttiva 77/388/cee per quanto riguarda talune misure aventi lo scopo di semplificare la riscossione dell’iva e di contribuire a contrastare l’evasione e l’elusione, e recante abrogazione di talune decisioni che autorizzano misure derogatorie (razionalizzazione delle deroghe concesse a norma dell’articolo 27). tale proposta comprende, tra l’altro, disposizioni simili alla misura richiesta. la deroga proposta cesserà pertanto di avere effetto, unicamente nella misura in cui sarà contemplata dalla direttiva “razionalizzazione”, a partire dall’entrata in vigore delle misure relative a questo settore contenute nella direttiva scaturita dalla proposta di razionalizzazione. -

Ultimo aggiornamento 2008-03-04
Frequenza di utilizzo: 1
Qualità:

Riferimento: Anonimo

Ottieni una traduzione migliore grazie a
7,747,845,068 contributi umani

Ci sono utenti che chiedono aiuto:



I cookie ci aiutano a fornire i nostri servizi. Utilizzando tali servizi, accetti l'utilizzo dei cookie da parte nostra. Maggiori informazioni. OK