Je was op zoek naar: vasted (Estisch - Catalaans)

vasted puuduvad
no s'ha trobat cap coincidència.

tuvastatakse ainult täpsed vasted, & eg; kui otsid mingi sõna mitmusevormi, siis ei leita midagi.
tan sols es cerquen coincidències exactes, & pex; si cerqueu una forma en plural no es trobarà res.

siia tuleb lihtsalt joonistada visand, mille sarnaseid pilte soovid leida, ning digikam näitab parimaid vasted pisipildivaates.
senzillament dibuixeu aquí un esbós de croquis del que vulgueu cercar el digikam mostrarà les millors coincidències en una vista de miniatures.

stringiasendusfiltreid saab seadistada otsitavate sõnade või regulaaravaldiste nimekirja kirjeid lisades või muutes. kui tekstis leitakse otsitavad sõnad või regulaaravaldise vasted, asendatakse need siin antud asendusega.
podeu configurar els filtres de substitució de cadenes subministrant una llista de paraules o expressions regulars amb les que han de coincidir. quan es troben aquestes paraules o expressions regulars en el text, cadascuna d' elles serà substituïda per aquella cadena que s' hagi subministrat. les coincidències no tenen en compte majúscules i minúscules.

astronoome huvitab rohkem see, kui kaua võtab maal aega pöörde tegemine fikseeritud ehk kinnistähtede, mitte aga päikese suhtes. seepärast on eelistatud ajaskaala, mis kõrvaldab päikese ümber tiirlemisega kaasnevad probleemid ning võtab enda asjaks vaid selle, kui kaua kulub maal 360- kraadise pöörde tegemiseks tähtede suhtes. seda pöörlemisperioodi nimetataksegi tähepäevaks. keskmiselt on see 4 minutit lühem kui päikesepäev, seda just tänu mainitud ühele lisakraadile. selle asemel, et defineerida tähepäeva 23 tunni ja 56 minutiga, defineerime me hoopis siis tähetunnid, - minutid ja - sekundid, mis moodustavad tähepäevast sama murdosa nagu nende vasted päikesepäevast. seetõttu on üks päikesesekund 1, 00278 tähesekundit.
en astronomia, ens preocupa quant triga la terra en girar amb respecte a les estrelles fixes i no en respecte al sol. pel que ens agradaria tenir una escala temporal que elimini la complicació de l' òrbita de la terra al voltant del sol, i que es dediqui exclusivament a determinar el que triga la terra en girar 360 graus en respecte a les estrelles. aquest periode rotacional s' anomena dia sideral. com a terme mitjà, és 4 minuts més curt que un dia solar, a causa del grau extra que la terra ha de girar en un dia solar. en comptes de definir un dia sideral a 23 hores i 56 minuts, s' estableixen hores, minuts i segons siderals, que es corresponen a la mateixa fracció d' un dia com als seus homòlegs solars. pel que, un segon solar = 1, 00278 segons siderals.