Je was op zoek naar: kalastuskokkuleppele (Estisch - Lets)

eÜ ja komoori islamiliitvabariigi vahel sõlmitud kalastuskokkuleppele lisatud protokolli tähtaeg saab täis 27. veebruaril 2004.
līguma starp e.k. un komoru federālo islāma republiku pielikuma protokola darbības laiks beidzas 2004.gada 27.februārī.

4. liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotamise meetod tuleks kindlaks määrata kalapüügivõimaluste tavapärase jaotamise põhjal vastavalt kalastuskokkuleppele,
4. zvejas iespēju sadales princips starp dalībvalstīm ir jānosaka, pamatojoties uz tradicionālo zvejas iespēju sadali saskaņā ar zvejas nolīgumu,

2. ainult need ühenduse kalalaevad, millel on kehtivad kalastuskokkuleppe alusel antud kalapüügiload, võivad tegeleda kalapüügiga kolmanda riigi vetes vastavalt ühenduse ja selle riigi vahelisele kalastuskokkuleppele.
2. vienīgi tie kopienas zvejas kuģi, kam ir derīga zvejas nolīguma zvejas atļauja, drīkst zvejot trešās valsts ūdeņos saskaņā ar zvejas nolīgumu starp kopienu un šo valsti.

aastal koosneb see kvoodist meriahvenate ja kaaspüügi spetsialiseeritud püügiks (tursk on keelatud) vahetusena ühenduse 30000 tonni moiva kvoodi eest, mis eraldatakse vastavalt ühenduse kalastuskokkuleppele taani valitsuse ja gröönimaa kohaliku valitsusega.
1993. gadā tā būs regulētas sarkanasaru zvejas un piezvejas kvota (mencas nav atļautas) apmaiņā pret 30000 tonnām moivu no kopienas, ko piešķirs saskaņā ar kopienas un dānijas valdības un grenlandes vietējās pārvaldes zvejas nolīgumu.

„kui nõukogu pole veel vastu võtnud õigusakti uue protokolli ajutise kohaldamise kohta kalastuskokkuleppele kolmanda riigiga, mis määrab püügivõimaluste jaotumise liikmesriikide vahel, edastab komisjon kolmandatele riikidele litsentsitaotluse vastavalt esimesele lõigule, piiramata sellega nõukogu poolt edaspidi vastuvõetavaid sätteid. selle edastamise puhul kohaldab komisjon eelmise protokolli jõusoleku ajal kehtinud jaotust.”
„ja par jauna protokola pagaidu piemērošanu zvejas līgumam ar trešu valsti padome vēl nav pieņēmusi tiesību aktu, kas nosaka, jo īpaši, zvejas iespēju sadali starp dalībvalstīm, komisija nosūta trešai valstij zvejas atļauju pieprasījumus saskaņā ar pirmo daļu, neskarot noteikumus, kurus padome pieņems vēlāk. Šīs nosūtīšanas nolūkos komisija piemēro to sadales kritēriju, kas bijis spēkā saskaņā ar iepriekšējo protokolu.”