Je was op zoek naar: faciens (Latijn - Estisch)

gratias ago deo meo semper memoriam tui faciens in orationibus mei
ma tänan alati oma jumalat, kui ma mõtlen sinule oma palveis;

et ibat per civitates et castella docens et iter faciens in hierusale
ja ta rändas mööda linnu ja külasid

non cesso gratias agens pro vobis memoriam vestri faciens in orationibus mei
ei lakka tänamast teie eest ja tuletan teid meelde oma palvetes,

irritam quis faciens legem mosi sine ulla miseratione duobus vel tribus testibus moritu
kui keegi rikub moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale,

samaritanus autem quidam iter faciens venit secus eum et videns eum misericordia motus es
aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks.

religiosus et timens deum cum omni domo sua faciens elemosynas multas plebi et deprecans deum sempe
tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati jumalat.

legem mandatorum decretis evacuans ut duos condat in semet ipsum in unum novum hominem faciens pace
kaotas käsusõnade käsu seadlustega, et ta need kaks looks enese sees üheks uueks inimeseks, tehes rahu,

ut requirant ceteri hominum dominum et omnes gentes super quas invocatum est nomen meum dicit dominus faciens hae
et muudki inimesed otsiksid issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb issand, kes seda teeb,

testor coram deo et christo iesu et electis angelis ut haec custodias sine praeiudicio nihil faciens in aliam partem declinand
ma vannutan sind jumala ja kristuse jeesuse ja äravalitud inglite ees, et sa seda pead silmas ilma eelarvamiseta ega tee midagi erapoolikult.

exin dies tertius natalicius pharaonis erat qui faciens grande convivium pueris suis recordatus est inter epulas magistri pincernarum et pistorum principi
ja kolmandal päeval, vaarao sünnipäeval, kui ta tegi kõigile oma sulastele joomapeo, sündiski, et ta tõstis üles joogikallajate ülema pea, samuti pagarite ülema pea oma sulaste seast,

qui cum sit splendor gloriae et figura substantiae eius portansque omnia verbo virtutis suae purgationem peccatorum faciens sedit ad dexteram maiestatis in excelsi
kes, olles tema aupaistus ning ta olemuse kuju ja kandes kõike oma vägeva sõnaga, pärast seda kui ta iseenese läbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus ausuuruse paremale käele kõrguses

et protulit terra herbam virentem et adferentem semen iuxta genus suum lignumque faciens fructum et habens unumquodque sementem secundum speciem suam et vidit deus quod esset bonu
maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas nende seeme on, nende liikide järgi. ja jumal nägi, et see hea oli.

et ait germinet terra herbam virentem et facientem semen et lignum pomiferum faciens fructum iuxta genus suum cuius semen in semet ipso sit super terram et factum est it
ja jumal ütles: „maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas nende seeme on, nende liikide järgi maa peale!” ja nõnda sündis: