Je was op zoek naar: possum (Latijn - Estisch)

omnia possum in eo qui me conforta
ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.

et alius dixit uxorem duxi et ideo non possum venir
ja veel teine ütles: ma olen v

at ille ait domine deus unde scire possum quod possessurus sim ea
aga ta küsis: „issand issand, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?”

dicit ei petrus quare non possum sequi te modo animam meam pro te pona
peetrus ütleb temale: „issand, miks ma nüüd ei või sind järgida? ma annan oma elu sinu eest!”

qui ait et quomodo possum si non aliquis ostenderit mihi rogavitque philippum ut ascenderet et sederet secu
tema ütles: „kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?” ja ta palus filippust astuda tõlda ja istuda tema kõrvale.

non enim possum redire ad patrem absente puero ne calamitatis quae oppressura est patrem meum testis adsista
sest kuidas võiksin minna oma isa juurde, kui poiss ei oleks ühes minuga? et ma ei näeks seda õnnetust, mis juhtub mu isaga!”

est civitas haec iuxta ad quam possum fugere parva et salvabor in ea numquid non modica est et vivet anima me
vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda ja on pisitilluke! kui ma ometi sinna pääseksin — eks ole, see on ju pisitilluke? — siis võiks mu hing jääda elama!”

respondit ei laban filiae et filii et greges tui et omnia quae cernis mea sunt quid possum facere filiis et nepotibus mei
siis laaban kostis ja ütles jaakobile: „tütred on minu tütred ja pojad on minu pojad ja pudulojused on minu pudulojused, ja kõik, mis sa näed, on minu! aga mida ma saaksin praegu teha oma tütarde heaks või nende poegade heaks, keda nad on ilmale toonud?

nec quicquam est quod non in mea sit potestate vel non tradiderit mihi praeter te quae uxor eius es quomodo ergo possum malum hoc facere et peccare in deum meu
ei ole ükski selles kojas suurem minust ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma jumala vastu?”

quia invenit servus tuus gratiam coram te et magnificasti misericordiam tuam quam fecisti mecum ut salvares animam meam nec possum in monte salvari ne forte adprehendat me malum et moria
vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida mulle oled osutanud, jättes mu hinge elama! aga ma ei suuda põgeneda mäestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks!