Je was op zoek naar: ngangau (Maori - Estisch)

i mea hoki ratou, kauaka i te hakari, kei ngangau te iwi
sest nad ütlesid: „mitte pühade ajal, et ei t

otira i mea ratou, kauaka i te hakari, kei ngangau te iwi
aga nad ütlesid: „mitte pühade ajal, et mässu ei t

i kitea ahau i reira e ratou, e purea ana i roto i te temepara, kahore he huihui, kahore he ngangau
seda tegemast leidsid mind mõned juudid aasiamaalt, kui ma pühakojas ennast puhastasin ega andnud põhjust rahvamurruks või käratsemiseks.

na, i te taenga o ihu ki te whare o te rangatira, ka kite i nga kaiwhakatangi putorino, i te huihui hoki e ngangau ana
ja kui jeesus ülema kotta jõudis ja nägi vilepuhujaid ja käratsevat rahvast,

na ka tonoa atu e ia ona tuakana, a haere ano ratou: ka mea hoki ia ki a ratou, kei ngangau koutou ki te ara
siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. ja ta ütles neile: „teel ärge riielge!”

a, no te taenga atu ki te whare o te rangatira o te whare karakia, ka kite ia i te ngangau, i te nui hoki o te tangi, o te aue a etahi
ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;

na ka heke iho a paora, a hinga ana ki runga ki a ia, awhi ana i a ia, ka mea, kei ngangau koutou; kei roto hoki i a ia tona wairua
aga paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: „Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!”

a, no te mutunga o te ngangau, ka karangatia e paora nga akonga, ka tohutohu i a ratou, ka poroporoaki, a turia atu ana e ia, haere ana ki makeronia
kui kära oli vaigistatud, kutsus paulus jüngrid enese juurde, jättis nad jumalaga ja läks teele makedooniasse.

na he karanga ano ta etahi, he karanga ke ta etahi, i roto i te mano: na kihai ia i mohio ki te tino tikanga, i te ngangau hoki, a whakahaua ana kia arahina ia ki te pa
aga rahva seast kisendasid ühed seda, teised teist. ja et ta ei võinud õieti asja teada saada kära pärast, käskis ta tema viia kindlusesse.

kia pai ta tatou haere, kia rite ki to te awatea: kauaka i nga kakainga, i nga haurangitanga, kaua i te puremu, i nga hiahia taikaha, kaua i te ngangau, i te hae
elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses,