Je was op zoek naar: zelfreguleringsmechanismen (Nederlands - Estisch)

dit geldt tevens voor co- en zelfreguleringsmechanismen.
sama kehtib kaasregulatsiooni ja iseregulatsiooni mehhanismide kohta.

hetzelfde geldt in dit verband voor de co- en zelfreguleringsmechanismen.
sama kehtib kaasregulatsiooni ja iseregulatsiooni mehhanismide kohta.

inachtneming van coregulerings- en zelfreguleringsmechanismen, overeenkomsten, vrijwillige gedragscodes en normen die als aanvulling dienen op het bestaande europese wetgevingskader op sociaal terrein en die aansluiten op de principes van maatschappelijk verantwoord ondernemen.
sotsiaalvaldkonnas eli õigusraamistikku täiendava kaas- ja isereguleerimise ning kokkulepete, vabatahtlike tegutsemisjuhiste, standardite jne arvessevõtmine vastavalt ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtetele.

3.5.3 het eesc vindt het daarom vanuit het oogpunt van consumentenbelang nog te vroeg om het oorsprongsprincipe nu al algemeen toe te passen op grensoverschrijdende diensten: dit veronderstelt immers een feitelijk en juridisch vergelijkbare stand van zaken in de verschillende lidstaten. de toepassing van het oorsprongsbeginsel kan slechts werken als er in juridisch opzicht duidelijkheid omtrent het toepassingsgebied van de richtlijn bestaat en de nodige rechtszekerheid wordt geboden. het comité acht het daarom geen goed idee om het beginsel in te voeren zonder dat er een gepaste overgangsperiode wordt voorzien, te meer daar de bestaande instrumenten voor sectorale harmonisering nog niet ten volle benut zijn. tot nu toe er is nog altijd een zeker risico van concurrentievervalsing en een daaruit voortvloeiende nivellering van normen op het gebied van consumenten-en sociale bescherming en milieu vanwege de uiteenlopende rechts-, socialezekerheids-en gezondheidszorgstelsels in de eu. via sectorale harmonisering zou men zich, met name in bijzonder gevoelige sectoren, veel beter kunnen voorbereiden op de uitdagingen van de interne markt dan met een te vroeg gelanceerde, puur horizontale aanpak. daarbij zou per sector moeten worden bekeken in hoeverre het oorsprongsbeginsel kan worden ingevoerd, een en ander in overleg met alle betrokken groeperingen, met name consumentenverenigingen en de sociale partners. een minstens even belangrijk instrument voor de verwezenlijking van de interne markt zijn de harmonisatiemaatregelen. binnen een passend tijdsbestek zou eerst de regelgeving moet worden geharmoniseerd in sectoren die in de verschillende lidstaten te maken krijgen met bijzondere voorschriften m.b.t. gezondheid, sociale zekerheid en sociale bescherming. tijdens een tussentijdse evaluatie moeten commissie, europees parlement en raad dan beoordelen of er voldoende geharmoniseerd is. afhankelijk daarvan dient een laatste mogelijkheid te worden geboden om de regelgeving gelijk te trekken via harmonisering. voordeel van deze methode — de bijzondere diensten in kwestie (bijv. de vrije beroepen) zullen daarbij overigens nauwkeurig omschreven moeten worden — is volgens het eesc dat de betrokken sectoren zich op deze manier stap voor stap optimaal kunnen (en ook zullen moeten) voorbereiden op het oorsprongsbeginsel dat na de overgangsfase van toepassing zal zijn om een echte interne markt te scheppen. hetzelfde geldt in dit verband voor de co-en zelfreguleringsmechanismen.
3.5.3 komitee usub, et päritolumaa põhimõtte üldine rakendamine piiriüleste teenuste osas on enneaegne. see põhimõte eeldab võrreldavat keskkonda — nii de facto keskkonda kui õiguskeskkonda. komitee arvates on päritolumaa põhimõtet võimalik efektiivselt kohaldada üksnes juhul, kui tema ulatuse osas on tagatud õiguskindlus ja õigusselgus. selle põhimõtte kohaldamine ilma asjakohase üleminekuperioodita põhjustaks probleeme, eriti arvestades seda, et komitee arvates ei ole veel ära kasutatud kõiki olemasolevaid valdkond valdkonna haaval ühtlustamise võimalusi. arvestades seda, et elis on jätkuvalt erinevad õigus-, sotsiaalhoolekande-ja tervishoiusüsteemid, kaasneb sellega süsteemide üksteisega konkureerimise oht, nõrgestades tööhõive-, keskkonna-ja tarbijakaitse standardeid. puhtalt horisontaalse laadiga meetmete rakendamise asemel saab siseturu vajadusi kõige paremini järgida valdkond valdkonna haaval ühtlustamisega, eriti tundlikel aladel. see tähendaks iga valdkonna (kusjuures kaasaks kõik asjaosalised rühmad ja eelkõige tarbijakaitse, tööturu osapooled jne) päritolumaa põhimõtte rakendamisele eelnevat sobivuse analüüsimist ulatusliku mõjude hindamise raames, mis hõlmaks ka sotsiaalseid ja keskkonna alaseid aspekte. kuna ühtlustamismeetmed on vähemalt sama olulised kui teised siseturu väljakujundamise vahendid, tuleb sobiva aja jooksul ühtlustada õigusakte valdkondades, kus liikmesriikidel on kohustused tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja kutsetegevuse osas. vahepeal peaksid euroopa komisjon, euroopa parlament ja nõukogu hindama, kas nendes valdkondades on ühtlustamisel tehtud piisavalt edusamme. vajaduse korral ja olenevalt õigusaktide ühtlustamise astmest võib siseriiklike õigusaktide vastavusse viimiseks määrata täiendav üleminekuperiood. komitee arvates võimaldaks see koos erikohtlemise jaoks kvalifitseeruvate teenuste (nt vabade elukutsete osutatud teenused) täpse määratlusega järkjärgulist kohandamist vastavates valdkondades; üleminekuperioodi lõppemisel võib seejärel jõustuda päritolumaa põhimõte, võimaldades siseturu väljakujundamist. sama kehtib kaasregulatsiooni ja iseregulatsiooni mehhanismide kohta.