Je was op zoek naar: fariseji (Servisch - Estisch)

- fariseji su--
kuula mind!

a kad se sabraše fariseji, upita ih isus
aga kui variserid üheskoos olid, küsis neilt jeesus

tada im odgovoriše fariseji: zar se i vi prevariste?
siis vastasid variserid neile: „kas teiegi olete eksitatud?

a fariseji èuvši da posrami sadukeje sabraše se zajedno.
aga kui variserid said kuulda, et ta saduseride suu oli sulgenud, tulid nad ühel meelel kokku;

govoreæi: na mojsijevu stolicu sedoše književnici i fariseji.
ning ütles: „moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid.

a fariseji govorahu: pomoæu kneza djavolskog izgoni djavole.
kuid variserid ütlesid: „kurjade vaimude ülema abil ajab ta kurje vaime välja.”

tada pristupiše k isusu književnici i fariseji od jerusalima govoreæi:
siis tuli varisere ja kirjatundjaid jeruusalemast jeesuse juure ja need ütlesid:

a ovo sve slušahu i fariseji, koji behu srebroljupci, i rugahu mu se.
aga seda k

i pristupivši fariseji upitaše ga kušajuæi: može li èovek pustiti ženu?
ja varisere tuli tema juure, ja teda kiusates küsisid nad temalt: „kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?”

i èuvši glavari sveštenièki i fariseji prièe njegove razumeše da za njih govori.
ja kui ülempreestrid ja variserid tema tähendamissõnu kuulsid, mõistsid nad, et ta neist rääkis.

i fariseji govorahu mu: gledaj, zašto èine u subotu šta ne valja?
ja variserid ütlesid temale: „vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?”

tada mu rekoše fariseji: ti sam za sebe svedoèiš: svedoèanstvo tvoje nije istinito.
siis variserid ütlesid talle: „sina tunnistad iseenesest, sinu tunnistus ei ole tõsi!”

kad razume, dakle, gospod da su èuli fariseji da isus više uèenika dobija i krštava nego jovan
kui nüüd issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui johannes -

tada pristupiše uèenici njegovi i rekoše mu: znaš li da fariseji èuvši tu reè sablazniše se?
siis astusid tema jüngrid ta juure ja ütlesid temale: „kas sa tead, et variserid pahandusid kuuldes seda sõna?”

teško vama književnici i fariseji, licemeri što èistite spolja èašu i zdelu a iznutra su pune grabeža i nepravde.
häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust!

i videvši to fariseji govorahu uèenicima njegovim: zašto s carinicima i grešnicima uèitelj vaš jede i pije?
seda nähes ütlesid variserid ta jüngritele: „mispärast teie Õpetaja sööb ühes tölnerite ja patustega?”

jer fariseji i svi jevreji, ne jedu dok ne umiju ruke do lakata, držeæi se onog što im je ostalo od starih;
sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;

i pristupiše k njemu fariseji da ga kušaju, i rekoše mu: može li èovek pustiti ženu svoju za svaku krivicu?
siis tuli tema juure varisere teda kiusama, ja need ütlesid: „kas on luba oma naist enesest lahutada igasugusel põhjusel?”

i poèeše pomišljati književnici i fariseji govoreæi: ko je ovaj što huli na boga? ko može opraštati grehe osim jednog boga?
siis kirjatundjad ja variserid hakkasid m

teško vama književnici i fariseji, licemeri, što zatvarate carstvo nebesko od ljudi; jer vi ne ulazite niti date da ulaze koji bi hteli.
aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete taevariigi inimeste eest! ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna.