Você procurou por: tsütotoksilisus (Estoniano - Inglês)

mtic tsütotoksilisus arvatakse
mtic is spontaneously hydrolyzed to 5-amino-imidazole-4- carboxamide (aic), a known intermediate in purine and nucleic acid biosynthesis, and to methylhydrazine, which is believed to be the active alkylating species.

tsütotoksilisus ei suurenenud.
nelfinavir demonstrated additive to synergistic effects against hiv in combination with reverse transcriptase inhibitors zidovudine (zdv), lamivudine (3tc), didanosine (ddi), zalcitabine (ddc) and stavudine (d4t) without enhanced cytotoxicity.

tsütotoksilisus ja hematoloogiline jälgimine
cytotoxicity and haematological monitoring

kladribiini tsütotoksilisus on annusest sõltuv.
the cytotoxicity of cladribine is dose-dependent.

suurima kontsentratsiooni tsütotoksilisus peaks olema 55 ± 5 %.
the highest concentration should aim to produce 55 ± 5 % cytotoxicity.

gemtsitabiini in vitro tsütotoksilisus on sõltuv nii kontsentratsioonist kui ajast.
in vitro, the cytotoxic effect of gemcitabine is dependent on both concentration and time.

uuritavate faktorite hulgas peavad muu hulgas olema tsütotoksilisus ja lahustuvus.
among the factors to be taken into consideration are cytotoxicity and solubility.

tsütotoksilisus kahjulik mõju raku struktuurile või funktsioonidele, mis lõpuks põhjustab raku surma.
cytotoxicity harmful effects to cell structure or function ultimately causing cell death.

mtic tsütotoksilisus arvatakse esmaselt põhinevat dna alküülimisel, peamiselt guaniini o6 ja n7 asendis.
the cytotoxicity of mtic is thought to be primarily due to alkylation of dna mainly at the o6 and n7 positions of guanine.

suurima kontsentratsiooni määramisel on arvestatavad kriteeriumid tsütotoksilisus, lahustuvus katsesüsteemis ning ph või osmolaalsuse muutused.
among the criteria to be considered when determining the highest concentration are cytotoxicity, solubility in the test system and changes in ph or osmolality.

arvestades liituvate toimete loomust (tsütotoksilisus ja mutageensus), võib ravim tõenäoliselt mõjutada reproduktsiooni.
considering the nature of the compound (cytotoxic and mutagenic), it is likely to affect the reproductive capacity.

tavaliselt määratakse tsütotoksilisus suhtelise kloonimisefektiivsuse (ellujäämise) või suhtelise rakkude kogukasvu mõõtmisega pärast töötlemisperioodi.
cytotoxicity is usually determined by measuring the relative cloning efficiency (survival) or relative total growth of the cultures after the treatment period.

selle saavutamiseks võib olla tarvis teha katseid suure arvu lähedaste kontsentratsioonidega ja määrata mikrotuuma moodustumine sellistel kontsentratsioonidel, mille tsütotoksilisus on lubatavas vahemikus.
in order to achieve this, it may be necessary to perform the experiment using a larger number of closely spaced concentrations and analyse micronucleus formation in those concentrations providing the appropriate range of cytotoxicities.

in vitro on lamivudiini tsütotoksilisus perifeerse vere lümfotsüütide, lümfotsüütide ja monotsüütide- makrofaagide rakuliinide ning mitmesuguste luuüdi eelrakkude suhtes madal.
lamivudine demonstrates low cytotoxicity to peripheral blood lymphocytes, to established lymphocyte and monocyte-macrophage cell lines, and to a variety of bone marrow progenitor cells in vitro.

kui tsütotoksilisus ilmneb pärast 7 päeva, valmistatakse subkultuurid ühel korral ja rakke inkubeeritakse seni, kuni esimesest nakatamisest on möödas kokku 28-36 päeva.
if cytotoxicity occurs after seven days, subcultivation shall be performed once and the cells shall be incubated to achieve the total of 28 to 36 days incubation from the primary inoculation.

in vitro tõestati, et trastuzumabi poolt vahendatud antikeha–sõltuv rakuline tsütotoksilisus toimib eelistatult her2 üleekspressiooniga kasvajarakkude suhtes võrreldes kasvajarakkudega, kus her2 üleekspressioon puudub.
in vitro, trastuzumab-mediated adcc has been shown to be preferentially exerted on her2 overexpressing cancer cells compared with cancer cells that do not overexpress her2.

tsütotoksilisus määratakse põhikatses kindlaks nii metaboolse aktiveerimisega kui ka ilma selleta, kasutades sobivaid rakkude puhtuse ja kasvu indikaatoreid, nt suhtelist kloonimisefektiivsust (ellujäämine) või suhtelist kogukasvu.
cytotoxicity should be determined with and without metabolic activation in the main experiment using an appropriate indication of cell integrity and growth, such as relative cloning efficiency (survival) or relative total growth.

tsütotoksilisus avaldub käesolevas katses vitaalvärvi neutraalpunase rakkudes neeldumise vähenemisena, sõltuvalt uuritava aine kontsentratsioonist; seda mõõdetakse 24 tundi pärast uuritava kemikaaliga töötlemist ja kiiritamist (10).
cytotoxicity in this test is expressed as a concentration-dependent reduction of the uptake of the vital dye neutral red when measured 24 hours after treatment with the test chemical and irradiation (10).

tsetuksimab suunab ka tsütotoksilised immuunsed efektorrakud egfriga kasvajarakkude vastu (antikehast sõltuv rakkude poolt vahendatud tsütotoksilisus, antibody dependent cell–mediated cytotoxicity – adcc).
cetuximab also targets cytotoxic immune effector cells towards egfr- expressing tumour cells (antibody dependent cell-mediated cytotoxicity, adcc).