Você procurou por: mahepõllumajanduslike (Estoniano - Maltês)

kõnealune õigusakt suurendab mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete konkurentsivõimet, võimaldades ühtlasi alandada nende turustamiskulusid.
din il-leġiżlazzjoni se ttejjeb il-kompetittività tal-prodotti tal-akkwakultura“organika” billi tippermetti tnaqqis fl-ispejjeż tat-tqegħid fis-suq.

uus euroopa mahepõllumajandustoodete logo tagab tarbijatele, et toiduained vastavad euroopa mahepõllumajanduslike toodete standarditele.
il-logo organiku l-ġdid ewropew jiggarantixxi lill- konsumaturi l-konformità tal-prodotti tal-ikel mal- istandards ewropej għall-produzzjoni organika.

mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete impordiga seotud märgistamist käsitleva määruse võttis nõukogu vastu 21. detsembril.
fil-21 ta’ diċembru (3), ilkunsill adotta regolament dwar il-produzzjoni organika u littikkjettar talprodotti organiċiimportati filkomunità ewropea.

määrus nr 710/2009, milles sätestatakse minimaalsed nõuded mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete jaoks, jõustus 1. juulil 2010.
ir-regolament 710/2009 li jistabbilixxi standards minimi ta’ produzzjoni għall-akwakultura organika daħal fis-seħħ fl-1 ta’ lulju 2010.

1. juulil 2010 jõustus määrus mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade (kalad, molluskid, koorikloomad) ja merevetikate tootmise kohta.
ir-regolament dwar il-produzzjoni organika ta’ annimali tal-akkwakultura (ħut, molluski u krustaċji) u ta’alka daħal fis-seħħ fl1 ta’lulju 2010.

määrust (710/2009 (1)) mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmise kohta kohaldatakse alates juulist kõikides euroopa liidu liikmesriikides.
għal waħda mill-produtturi l-kbar tal-ue, l-irlanda, dan l-istandard madankollu ma għandux jinvolvi tibdiliet.

) mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (emÜ) nr 2092/ 91 (6) kehtetuks tunnistamise kohta.
fil-18 ta’ settembru, ilkummissjoni adottat komunikazzjoni bit-titlu “il-bini ta’ alleanza globali dwar it-tibdil fil-klima bejn lunjoni ewropea u pajjiżi fqar li qed jiżviluppaw li huma laktar vulnerabbli għat-tibdil fil-klima” (3).

16) prantsuse ülemeredepartemangude põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab kliima ja kõnealustes departemangudes sel eesmärgil kohaldatavate kontrollimeetmete puudulikkusega seotud probleemide tõttu. tuleks rakendada programme muu hulgas ka mahepõllumajanduslike meetodite abil kahjulike organismide vastu võitlemiseks. tuleks täpsustada ühenduse rahaline toetus selliste programmide puhul.
(16) is-saħħa tal-pjanta ta'l-uċuħ agrikoli fid-dbf hija suġġetta għall-problemi partikulari marbuta mal-klima u l-inadekwatezza tal-miżuri ta'kontroll li sa issa kienu applikati hemmhekk. il-programmi għandhom ikunu implimentati kontra l-organiżmi ta'ħsara, inklużi l-metodi organiċi. il-kontribuzzjoni finanzjarja tal-komunità għal-programmi bħal dawn għandha tkun speċifikata.