Você procurou por: vesiviljelusloomi (Estoniano - Maltês)

kõnealusele taudile mittevastuvõtlikke vesiviljelusloomi kasvatavate kasvanduste või molluskikasvatusalade suhtes otsustatakse tegevuse katkestamine riski hindamise alusel.
għal farms jew żoni tat-trobbija tal-molluski li jrabbu annimali ta'l-akkwakultura li m'humiex suxxettibbli għall-marda konċernata, id-deċiżjonijiet rigward il-mistrieħ għandhom jiġu bbażati fuq valutazzjoni tar-riskju.

4. vesiviljelusloomi võib varude taastootmise eesmärgil lasta vabasse loodusesse või tiikidesse vaid juhul, kui nad:
4. l-annimali ta'l-akkwakultura jistgħu jitħallew liberi biss fl-ambjent naturali tagħhom għal finijiet ta'l-istokkjar mill-ġdid jew f’"meded ta'ilma fejn isir is-sajd tqiegħed u tieħu" jekk huma:

b) vesiviljelusloomi transporditakse tingimustel, mis ei muuda nende tervislikku seisundit ega ohusta sihtkoha ning vajaduse korral transiidipaikade tervishoiualast staatust.
(b) l-annimali ta'l-akkwakultura jiġu trasportati taħt kondizzjonijiet li la jbiddlu l-istatus tas-saħħa tagħhom u lanqas jipperikolaw l-istatus tas-saħħa tal-post tad-destinazzjoni, u fejn huwa xieraq, tal-postijiet ta'transitu.

2. liikmesriigid tagavad, et igale v peatüki artikli 33 kohaselt vesiviljelusloomi tauditõrje eesmärgil tapvale töötlemisettevõttele on vastavalt artiklile 5 antud pädeva asutuse poolt luba.
2. l-istati membri għandhom jiżguraw li kull stabbiliment ta'l-ipproċessar li fih jinqatlu annimali ta'l-akkwakultura għal skopijiet ta'kontroll ta'mard, skond l-artikolu 33 tal-kapitolu v huwa debitament awtorizzat mill-awtorità kompetenti skond l-artikolu 5.

1. vesiviljelusloomi, kes on saavutanud müügimõõtmed ning kellel ei esine ühtegi taudi kliinilist tunnust, võib pädeva asutuse järelevalve all püüda inimtoiduks kasutamise või täiendava töötlemise eesmärgil.
1. annimali ta'l-akkwakultura li laħqu d-daqs kummerċjali u ma juru l-ebda sinjal kliniku ta'mard jistgħu jinġabru taħt is-sorveljanza ta'l-awtorità kompetenti għall-konsum mill-bniedem jew għal proċessar ulterjuri.

liikmesriigid tagavad, et vesiviljelusloomi ja vesiviljelustooteid tuuakse ühendusse ainult nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide osadest, mis on kantud artikli 62 lõikes 2 osutatud korras koostatud ja pidevalt ajakohastavasse loetellu.
l-istati membri għandhom jiżguraw li l-annimali ta'l-akkwakultura u l-prodotti tagħhom jiġu introdotti fil-komunità biss minn pajjiżi terzi jew minn partijiet ta'pajjiżi terzi li jidhru fuq lista ppreparata u aġġornata skond il-proċedura msemmija fl-artikolu 62(2).

c) vesiviljelustootmisettevõtted, mis viivad vesiviljelusloomi turule vaid inimtoiduks määruse (eÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt.
(ċ) negozji tal-produzzjoni ta'l-akkwakultura li jqiegħdu fis-suq annimali ta'l-akkwakultura biss għal konsum mill-bnedmin skond l-artikolu 1.3 (ċ) tar-regolament (ke) nru 853/2004.

„lisaks muule võimaldab see määrus toota mahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi (merikarbid, koorikloomad jt), mis innustab tootjaid väärtustama keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid.”
dan ir-regolament jippermetti wkoll l-eżistenza ta’ akkwakultura (frott tal-baħar, krustaċji…) b’tikketta organika li tinkoraġġixxi lill-produtturi billi tagħti valur għoli lill-importanza tal-prattiċi ambjentali tajba.”

(9) käesolev direktiiv peaks hõlmama vesiviljelusloomi ning keskkondi, mis võivad mõjutada nende loomade tervislikku seisundit. Üldiselt peaks käesoleva direktiivi sätteid kohaldama looduslike veeloomades suhtes ainult siis, kui keskkonna seisukord võib avaldada mõju vesiviljelusloomade tervislikule seisundile või kui see on vajalik selleks, et täita teiste ühenduse õigusaktide, nagu näiteks nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi nr 92/43/emÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) [5] eesmärke, või selleks, et kaitsta ohustatud looduslike looma-ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (cites) koostatud loetelus osutatud liike. käesolev direktiiv ei tohiks piirata võõrliikide sissetoomise kohta rangemate eeskirjade tarvitusele võtmist.
(9) din id-direttiva għandha tkopri l-annimali ta'l-akkwakultura, u dawk l-ambjenti li jistgħu jaffetwaw l-istatus tas-saħħa ta'dawn l-annimali. b’mod ġenerali d-dispożizzjonijiet ta'din id-direttiva għandhom japplikaw biss għall-annimali akkwatiċi salvaġġi fejn is-sitwazzjoni ambjentali tista'taffetwa l-istatus tas-saħħa ta'l-annimali ta'l-akkwakultura, jew fejn ikun meħtieġ sabiex jintlaħaq l-għan ta'leġislazzjoni komunitarja oħra, bħad-direttiva tal-kunsill 92/43/kee tal-21 ta'mejju 1992 dwar il-konservazzjoni ta'l-habitat naturali u tal-fawna u l-flora selvaġġa [5] jew biex jiġu protetti l-ispeċi msemmija fil-lista mħejjija mill-konvenzjoni dwar il-kummerċ internazzjonali ta'speċi ta'fawna u flora salvaġġi li qegħdin f’periklu li jinqerdu (cites). din id-direttiva m’għandhiex tippreġudika l-adozzjoni ta'regoli aktar stretti dwar l-introduzzjoni ta'speċi mhux indiġeni.