You searched for: nefrotoksilisus (Estniska - Engelska)

nefrotoksilisus
nephrotoxicity

nefrotoksilisus/neurotoksilisus
nephrotoxicity/neurotoxicity

põhilisteks leidudeks olid nefrotoksilisus ja läätse hägustumine (katarakt).
the main findings were kidney toxicity and lens opacity (cataracts).

prekliinilistes loomuuringutes selgus, et nefrotoksilisus on peamine annust limiteeriv toksilisus.
preclinical animal studies demonstrated that nephrotoxicity was the major dose-limiting toxicity of cidofovir.

nefrotoksilisus tsidofoviiri manustamisel on annusest sõltuv nefrotoksilisus peamiseks annuse suurendamist piiravaks toksiliseks teguriks.
nephrotoxicity dose-dependent nephrotoxicity is the major dose-limiting toxicity related to administration of cidofovir.

nefrotoksilisus arvatakse olevat peamiselt tingitud raua kaotusest loomadel, kellel ei esinenud eelnevalt raua ülekoormust.
the kidney toxicity is considered mainly due to iron deprivation in animals that were not previously overloaded with iron.

tõsiselt emasloomale toksilised annused emastele küülikutele (st nefrotoksilisus) põhjustasid spontaanseid aborte ja surma.
severely maternally toxic doses to female rabbits (i.e. nephrotoxicity) lead to spontaneous abortions and death.

suure süsteemse kontsentratsiooni korral rasedal võivad aminoglükosiidid siiski loodet kahjustada (nt kaasasündinud kurtus või nefrotoksilisus).
however, aminoglycosides can cause foetal harm (e.g., congenital deafness and nephrotoxicity) when high systemic concentrations are achieved in a pregnant woman.

kliinilise efektiivsuse uuringutes täheldati tsüklosporiini plasmatasemete suurenemise juhte, mis põhjustas tõsiseid kõrvaltoimeid, kaasa arvatud nefrotoksilisus ning üks letaalne leukoentsefalopaatia juhtum.
cases of elevated ciclosporin levels resulting in serious adverse events, including nephrotoxicity and one fatal case of leukoencephalopathy, were reported in clinical efficacy studies.

nefrotoksilisus ilmnes loomadel süsteemsete kontsentratsioonide juures, mis on vähemalt 3...10 korda suuremad kui inimestele soovitatava raviannuse 10 mg/ööpäevas manustamise järgselt.
nephrotoxicity was observed in animals at systemic exposures at least 3-10 times higher than those achieved in humans at the recommended therapeutic dose of 10 mg/day.

korduva annusega uuringutes hiirtel, rottidel ja koertel olid peamised leiud müelotoksilisus, nefrotoksilisus (välja arvatud koertel) ja munandite kahjustused.
in repeated-dose studies in mice, rats, and dogs, the main findings were myelotoxicity, nephrotoxicity (except dogs), and testicular damage.

seega on võimalik, et korduva annusega loomuuringutes esineb suunisväärtusest väiksema annuse/sisalduse korral (näiteks < 100 mg/kg kehamassi kohta päevas suukaudsel manustamisel) eriprofiiliga mürgisus; toime laadi tõttu (näiteks nefrotoksilisus, mis tekib üksnes teatava liini isasrottidel, kelle kohta on teada, et nad on sellise toime suhtes tundlikud) võib siiski juhtuda, et klassifitseerimisotsust ei tehta.
thus it is feasible that a specific profile of toxicity occurs in repeat-dose animal studies at a dose/concentration below the guidance value, such as < 100 mg/kg bw/day by the oral route, however the nature of the effect, such as nephrotoxicity seen only in male rats of a particular strain known to be susceptible to this effect may result in the decision not to classify.