You searched for: süüdimõistva (Estniska - Holländska)

konfiskeerimine ilma süüdimõistva kohtuotsuseta
confiscatie zonder (strafrechtelijke) veroordeling

konfiskeerimine süüdimõistva kohtuotsuse alusel
verbeurdverklaring

amnestia, armuandmine, süüdimõistva otsuse teistmine
amnestie, gratie en herziening

artikkel 4 süüdimõistva kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustused
artikel 4 verplichtingen van de lidstaat van veroordeling

a) süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmine kriminaalmenetluse raames
a) wijze waarop in het kader van een strafrechtelijke procedure rekening wordt gehouden met in een andere lidstaat uitgesproken veroordelingen

teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine uues kriminaalmenetluses
wijze waarop in een nieuwe strafrechtelijke procedure rekening wordt gehouden met een in een andere lidstaat uitgesproken veroordeling

seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel;
indien hij op rechtmatige wijze is gedetineerd na veroordeling door een daartoe bevoegde rechter;

b) teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse registreerimine karistusregistris.
b) opneming van een in een andere lidstaat uitgesproken veroordeling in het strafregister

käesolevas raamatus vaatleme vaid süüdimõistva kohtuotsusega seotud õiguste äravõtmisi.
in dit witboek worden alleen de ontzettingen behandeld die aan een strafrechtelijke veroordeling kunnen worden verbonden.

- artikkel 15: amnestia, armuandmine, süüdimõistva otsuse teistmine;
- artikel 15: amnestie, gratie en herziening

artikkel 3 teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine uue kriminaalmenetluse korral
artikel 3wijze waarop bij een nieuwe strafrechtelijke procedure rekening wordt gehouden met een in een andere lidstaat uitgesproken veroordeling

on erinevaid mooduseid, kuidas süüdimõistva kohtuotsuse tagajärg võib olla õiguste äravõtmine:
een ontzetting kan op verschillende manieren uit een strafrechtelijke veroordeling voortvloeien:

artikkel 3 – teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmine uue kriminaalmenetluse korral
artikel 3 – wijze waarop bij een nieuwe strafrechtelijke procedure rekening wordt gehouden met een in een andere lidstaat uitgesproken veroordeling

samuti eeldab kõnealuse registri loomine liidu tasandil süüdimõistva kohtuotsuse ühise määratluse vastuvõtmist.
met het oog op het opzetten van dit register moet er op het niveau van de unie een gemeenschappelijke definitie van het begrip strafrechtelijke veroordeling worden vastgesteld.

see annaks juurdepääsu ammendavale teabele, vältides samal ajal süüdimõistva kohtuotsuse seostamist ekslikult vale isikuga.
dit zou toegang geven tot volledige informatie, terwijl voorkomen wordt dat een veroordeling verkeerdelijk aan een persoon wordt toegewezen.

karistusregistrist pärit teabevahetuse kohta otsuse ettepaneku esitamisel tegi komisjon ettepaneku süüdimõistva kohtuotsuse mõiste määratlemise kohta.
in haar voorstel voor een besluit inzake de uitwisseling van gegevens uit het strafregister had de commissie een definitie van het begrip veroordeling voorgesteld.

ettepanek sisaldab ka rea eeskirju, mis käsitlevad teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse võimalikku registreerimist siseriiklikus karistusregistris.
dit voorstel bevat tevens een aantal regels inzake de eventuele opneming van in een andere lidstaat uitgesproken veroordelingen in het nationale strafregister.

sama süüdimõistva kohtuotsuse erinevates siseriiklikes karistusregistrites registreerimise tulemus on see, et nende puhul kehtivad sageli mitu erinevat õiguskorda.
de opneming van een veroordeling in verschillende nationale strafregisters heeft namelijk vaak tot gevolg dat hierop verschillende rechtsstelsels van toepassing zijn.

6. Õiguste äravõtmise olemus. on erinevaid mooduseid, kuidas süüdimõistva kohtuotsuse tagajärg võib olla õiguste äravõtmine:
6. aard van de ontzetting. een ontzetting kan op verschillende manieren uit een strafrechtelijke veroordeling voortvloeien:

oletame näiteks, et süüdimõistva kohtuotsusega on isikule ühes liikmesriigis mõistetud rangem karistus, kui see oleks olnud teises liikmesriigis samadel asjaoludel.
als voorbeeld kan het geval dienen van iemand die in de eerste lidstaat is veroordeeld tot een straf die zwaarder is dan de maximale straf voor identieke feiten in de tweede lidstaat.