You searched for: välisvaluutareservi (Estniska - Maltesiska)

välisvaluutareservi varade täiendavad nõuded
sejħiet ulterjuri għall-attività ta'riżerva barranija

suunis ekp välisvaluutareservi haldamise kohta
linja gwida dwar il-ġestjoni tal-assi tar-riżervi barranin tal-bank Ċentrali ewropew

euroala rkpd teostavad ekp välisvaluutareservi haldust ekp agentidena .
il-bĊni taż-żona ta » l-ewro għandhom iwettqu l-operaz ­ zjonijiet li jinvolvu l-assi barranin ta » riżerva tal-bĊe bħala laġenti tal-bĊe .

aeg-ajalt muudab ekp välisvaluutareservi haldamiseks kõlblike instrumentide nimekirja .
dawk il-bĊn li jaċċettaw mandat tal-bĊe għall-amministrazzjoni tar-riżervi barranin ( bħalissa t-12-il bĊn taż-żona tal-euro ) huma eliġibbli għal mandat korrispondenti għal sotto-portafoll f' dollari amerikani jew sotto-portafoll f' yen Ġappuniżi .

artikkel 2 välisvaluutareservi haldamine ekp agendina tegutsevate euroala rkpde poolt 1.
artikolu 2 immaniġġjar ta » assi barranin ta » riżerva mill-bĊni taż-żona ta » l-ewro bħala l-aġenti tal-bĊe 1.

kõikidel euroala rkpdel on õigus osaleda ekp-le ülekantud välisvaluutareservi haldustegevuses .
kull bĊn taż-żona ta » l-ewro għandu jkun intitolat jippar ­ teċipa fl-immaniġġjar operattiv ta » l-assi barranin ta » riżerva ttrasferiti lill-bĊe .

artikli 30.1 põhjal ekp-le ülekantud välisvaluutareservi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelmist
meta jiġu ddeterminati l -" assi barranin ta » riżerva li

kooskõlas euroopa keskpankade süsteemi ja euroopa keskpanga põhikirjaga on eesti pank tasunud oma järelejäänud osa ekp kapitalist ning teinud ülekande ekp välisvaluutareservi.
skond l-istatut tas-sistema ewropea ta’ banek Ċentrali u tal-bank Ċentrali ewropew, eesti pank ħallas il-bqija tal-kontribuzzjoni tiegħu għall-kapital tal-bĊe u ttrasferixxa l-kontribuzzjoni tiegħu lejn l-assi ta’ riżervi barranin tal-bĊe.

kooskõlas euroopa keskpankade süsteemi ja euroopa keskpanga põhikirja artikliga 49 on sloveenia keskpank tasunud oma järelejäänud osa ekp kapitalist ning teinud ühtlasi ülekande ekp välisvaluutareservi.
skond l-artikolu 49 ta » l-istatut tas-sistema ewropea ta » banek Ċentrali u tal-bank Ċentrali ewropew, il-banka slovenije ħallas il-bqija tal-kontribut tiegħu għall-kapital tal-bĊe.

juhtudel , mis ei vasta eespool osutatud punktide i ja ii tingimustele , tuleb ekp välisvaluutareservi suhtes sõlmida tasaar ­ velduse raamleping punkti 7 kohaselt allpool .
f' każijiet li ma jaqgħux taħt il-punti ( i ) u ( ii ) hawn fuq , id-depożiti li jinvolvu l-assi barranin ta » riżerva tal-bĊe għandhom ikunu ddokumentati bl-użu tal-ftehim master dwar in-netting kif speċifikat fil-paragrafu ( 7 ) hawn isfel .

ekp korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja sissemakstud kapitali investeeringutelt ning intressitulu ekp-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest.
id-dħul regolari tal-bĊe jirriżulta primarjament minn qligħ fuq l-investimenti tal-assi tar-riżervi barranin tiegħu u l-kapital imħallas tiegħu, u minn dħul ta’ imgħax fuq is-sehem tiegħu ta’ 8% tat-total tal-karti tal-flus tal-euro fiċ-ċirkolazzjoni.

ekp korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu ekple kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest.
id-dħul regolari tal-bĊe ġej primarjament minn qligħ fuq l-investimenti ta’ assi f’valuta barranija u l-kapital imħallas tiegħu ta’ €4.1 biljun u minn dħul ta’ imgħax fuq is-sehem tiegħu ta’ 8% tal-karti tal-flus ta’ l-euro fiċ-ċirkolazzjoni.

1. jaanuarist 2011, võttes arvesse artiklis 3 sätestatud välisvaluutareservi ülekande arvelduspäevi, krediteerib ekp eesti panka eurodes vääringustatud nõudega, mis vastab eesti panga poolt üle kantud välisvaluutareservi kogusummale eurodes.
b’effett mill-1 ta’ jannar 2011, u bla ħsara għall-ispeċifikazzjonijiet fl-artikolu 3 dwar id-dati għas-saldu tat-trasferimenti tal-assi ta’ riżervi barranin, il-bĊe għandu jikkredita lil eesti pank bi klejm denominata f’euro, ekwivalenti għall-amont totali f’euro tal-kontribuzzjoni tiegħu ta’ assi ta’ riżervi barranin.

ekp korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu ekp-le kuuluvalt 8% lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest.
id-dħul regolari tal-bĊe ġej primarjament minn qligħ fuq l-investimenti tal-assi tar-riżervi barranin u l-kapital imħallas tiegħu ta » euros 4.1 biljun, u minn dħul ta » imgħax fuq is-sehem tiegħu ta » 8% tal-karti tal-flus tal-euro fiċ-ċirkolazzjoni.

ekpsi põhikirja artikkel 49.1 sätestab koosmõjus artikliga 30.1, et selle liikmesriigi keskpank, kelle suhtes kehtestatud erand on tühistatud, peab ekp-le üle kandma ka välisvaluutareservi.
l-artikolu 49.1, flimkien ma » l-artikolu 30.1, ta » l-istatut jipprovdi li l-bĊn ta » xi stat membru li d-deroga tiegħu tkun ġiet irrevokata għandu jittrasferixxi wkoll assi barranin ta » riżerva lill-bĊe.

3) eurosüsteemisisesed nõuded, mis on samaväärsed välisvaluutareservi, v. a kuld, ülekandmisega ekp-le põhikirja artikli 30 kohaselt( ühtlustatud bilansi varade kirje 9.2 osa);
3. talbiet ġewwa l-eurosistema ekwivalenti għat-trasferiment ta » attiv ta » riżerva barranija li mhuwiex deheb lill-bĊe taħt l-artikolu 30 tal-istatut( parti mill-partita tal-attiv 9.2 tal-hbs).