You searched for: għonja (Maltesiska - Estniska)

7160 għejjun għonja fil-minerali u springfens fennoskandjani
7160 fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood

9050 foresti fennoskandjani għonja b’veġetazzjoni erbaċea b’picea abies
9050 hariliku kuusega (picea abies) rohunditerikkad fennoskandia metsad

6270 * mergħat fennoskandjani niexfa u mesiċi, għonja fl-ispeċi f'altitudni baxxa
6270 * fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad

jekk il­pgd fil­pps huwa kkonsidrat ­ 1­10% i­aktar għonja jkopru biss ftit 'il fuq minn 15% tal­pgd
kui vaadata sktd ostujõu standardi mõistes, on jõukaima 10% osa veidi üle 15% sktst ning vaeseima 10% osa samas üle 3%. ostujõu standardi

nies għonja u edukati, pereżempju f’firenze (l-italja), bdew jieħdu interess kbir.
näiteks firenze (itaalia) jõukad ja haritud elanikud olid nendest ideedest ja teadmistest väga huvitatud.

il-bank isellef us għal proġetti ta’interess ewropew, partikolarment r-reġjuni l-inqas għonja.
investeerimispank laenab raha tähtsate projektide rahastamiseks euroopa ühistes huvides, eelkõige majanduslikult halvemas olukorras olevates piirkondades.

il-pajjiżi aktar għonja għenu lill-pajjiżi aktar fqar bil-bini tat-toroq tagħhom u proġetti importanti oħrajn.
rikkamad riigid aitasid vaesemaid teede ehitamisel ja muude tähtsate projektide elluviimisel.

b’dawn ilproġetti l-kultura u l-pajsaġġ għonja tar-reġjun diġà jistgħu jintlaħqu aħjar minn ġemgħat akbar ta’ nies.
juba need projektid suurendasid külastajate ligipääsu piirkonna rikkale kultuurile ja maastikule.

liżjed reġjuni għonja talue b’27 pajjiż kienu disa’ darbiet iżjed sinjuri mill-ifqar pajjiżi u kellhom postijiet taxxogħol battala x’jimlew.
27-riigilise eli jõukaimad regioonid olid vaeseimatest üheksa korda rikkamad ja seal leidus vabu töökohti.

-id-differenzi bejn l-għonja u l-foqra fl-unjoni ewropea hija konsiderevoli, kemm fi ħdan l-istati membri kif ukoll bejniethom. aktar minn 25% taċ-ċittadini ta'l-ue jgħixu f’reġjuni fejn il-produzzjoni tagħhom hija taħt il-75% tal-medja ta'l-ue. għall-ewropa bħala entità waħda, id-distakk bejn l-għoxrin fil-mija ta'l-għonja u l-għoxrin fil-mija tal-foqra tal-popolazzjoni qiegħed jikber. wieħed minn kull ħamest itfal jgħix fir-riskju tal-faqar u r-riskji huma ogħla fost it-tfal b’omm waħedha u fid-djar fejn il-ġenituri huma qiegħda.
-lõhe rikaste ja vaeste vahel elis on märkimisväärne, seda nii riikide võrdluses kui ka riigisiseselt. Üle 25% eli kodanikest elab piirkondades, mille toodang on alla 75% eli keskmisest. lõhe rahvastiku kõige vaesema viiendiku ja kõige rikkama viiendiku vahel kasvab kogu euroopas. iga viies laps elab vaesuse piiril, kusjuures rohkem on ohustatud üksikvanemate ja töötute vanemate lapsed.