Şunu aradınız:: kakahuria (Maori - Estonca)

e tu ra, he mea whitiki o koutou hope ki te pono, kakahuria iho ano hoki ko te tika hei pukupuku
siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü

ko te hunga katoa hoki o koutou kua iriiria ki roto ki a te karaiti, kua kakahuria e koutou a te karaiti
sest nii paljud kui teid on kristusesse ristitud, olete kristusega riietatud!

ko te kakahu i kakahuria e ia he mea tuku ki te toto: ko te ingoa i huaina ai ia ko te kupu a te atua
ja temal oli seljas verega kastetud kuub ja tema nimeks on pandud jumala sõna.

kua takoto hoki te tikanga kia kakahuria te piraukore e tenei pirau, kia kakahuria hoki te matekore e tenei hanga matemate nei
sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega.

kia kakahuria iho hoki ki a koutou te tangata hou, no ta te atua nei te hanganga i runga i te tika, i te tapu o te pono
ning riietuda uue inimesega, kes jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse.

kua aua atu te po, ka tata te ao: mo konei ra kia whakarerea e tatou nga mahi o te pouri, kia kakahuria iho nga kakahu whawhai o te marama
Öö on möödumas, aga päev on lähedal. siis heitkem enestest ära pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega!

kia whai whakaaro tatou, ko tatou nei te hunga o te ra, kia kakahuria iho te whakapono me te aroha hei pukupuku; hei potae hoki, ko te tumanako atu ki te ora
aga meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga.

ka mea atu ano te anahera ki a ia, whitiki i a koe, ka here i ou parekereke. a meinga ana e ia. ka mea ano ki a ia, kakahuria tou kakahu, haere mai i muri i ahau
ja ingel ütles talle: „pane vöö vööle ja kingad jalga!” tema tegi nõnda. veel ta ütles talle: „pane kuub selga ja tule mu järel!”

kei te aue hoki tatou, te hunga i tenei whare wharau, i te taimaha: ehara i te mea e hiahia ana kia unuhia o tatou nei, engari kia kakahuria iho kia horomia ai te mea matemate e te ora
sest meiegi, kes elame selles telgis, ohkame olles koorma all, sellepärast et me ei taha kattest vabaneda, vaid kaetud olla, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.

na, kia rite ki te hunga whiriwhiri a te atua, ki te hunga tapu e arohaina ana, kakahuria iho hoki te ngakau tohu tangata, te ngawari, te ngakau papaku, te ngakau mahaki, te manawanui
riietuge siis kui jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega,

me te ki, aue, aue, te pa nui, i kakahuria ki te rinena pai, ki te papaura, ki te whero, i tataitia ki te koura, ki te kohatu utu nui, ki nga peara
ja ütlevad: „häda, häda, sa suur linn, kes olid riietatud kalli lõuendi ja purpuri ja helkjaspunase riidega ning olid ilustatud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest ühe silmapilguga on nii suur rikkus hävitatud!”