Şunu aradınız:: asamaan (Wolof - Estonca)

waaye ñam wiy wàcce ci asamaan, ku ko lekk, doo dee.
see on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.

ku giñ ci asamaan, giñ nga ci jalu buur yàlla ak ki ci toog.
ja kes vannub taeva juures, see vannub jumala aujärje juures ja tema juures, kes sellel istub.

kenn musul a yéeg ci asamaan su dul ki fa jóge, muy doomu nit ki.
ja ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga see, kes taevast on maha tulnud, inimese poeg!

loolu am ba muy ñetti yoon, ba noppi ñu ne cas lépp, jëme asamaan.
ja see sündis kolm korda. ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.

boroom ñeenti tànk yépp ñu nga ca, ak yiy raam ci suuf, ak picci asamaan.
selle sees oli kõiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.

sédd na leen cér bu dul yàqu, du gàkk te du seey mukk, dencal leen ko ci asamaan,
kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis taevas on tallel teie jaoks,

ñuy xarab yàllay asamaan ndax seeni metit ak seeni taab. waaye tuubuñu seeni jëf.
ja pilkasid taeva jumalat oma valude ja paisete pärast ega pöördunud oma tegudest.

waaye nun ngi séentu asamaan su bees ak suuf su bees, fa njub dëkk, ci ni ko yàlla dige.
aga meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!

noonu mu tàmbalee xarab yàlla, di xarab aw turam, dalam, ak ñi dëkk ci asamaan.
ja ta avas oma suu pilkamiseks jumala vastu, et pilgata tema nime ja tema telki, neid, kes taevas elavad.

bi muy dem nag, te ñu ne jàkk asamaan, ñaar ñu sol yu weex daldi ne seef, taxaw ci seen wet.
ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,

noonu ma gis gàngune mu mag te weex, ak ka ca toog. asamaan ak suuf daw, sore ko, ba ne mes.
ja ma nägin suurt valget aujärge ja seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.

gannaaw gëmuleen li ma leen di wax ci mbiri àddina, naka ngeen man a gëme, bu ma leen waxee ci mbiri asamaan?
kui ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui ma teile räägiksin taevasist asjust?

mi yéeg asamaan, toog fa ndeyjooru yàlla, mu tiim malaaka yi, boroom sañ-sañ yi ak boroom doole yépp.
kes on läinud taevasse ja on jumala paremal käel ja kellele on alistatud inglid ja võimud ja väed.

te amul kenn, muy ci asamaan, muy ci kaw suuf, muy ci biir suuf, ku manoon a ubbi téere bi, mbaa mu xool ci biir.
ja ükski ei võinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raamatut ega vaadata sinna sisse.

ba ci bés, ba ko yàlla yéege ci asamaan. lu ko jiitu joxoon na ay ndigal, jaare ci xel mu sell mi, jëm ci ndaw ya mu tànnoon.
selle päevani, mil ta võeti üles pärast seda kui ta püha vaimu läbi oli andnud käsu apostlitele, keda ta oli valinud,

suuf dina yengu yengu yu réy, te wopp ak xiif dina am ci bérab yu bare. dina am it ay xew-xew yu raglu ak ay firnde yu mag yuy jóge asamaan.
ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku; ja hirmsaid asju on näha ning suuri tunnustähti taeval!

sunuy maam dunde nañu mànn ca màndiŋ ma, ndaxte mbind mi nee na: “jox na leen, ñu lekk ñam wu wàcce ca asamaan.”»
meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: ta andis neile süüa leiba taevast!”

«waaye ci digg-bëccëg, bi ma jaaree ca yoon wa, ba jegesi damas, ca saa sa leer gu mag jóge asamaan, melax ba ëmb ma.
aga sündis, kui ma teel olin ja damaskuse lähedale jõudsin lõunaajal, et äkitselt paistis mu ümber suur valgus taevast!

baay, màggalal sa tur!» noonu ñu dégg baat bu jóge asamaan naan: «màggal naa ko ba noppi, te dinaa ko màggalaat.»
isa, austa oma nime!” siis tuli hääl taevast: „mina olen juba austanud ja austan veel!”

yaw asamaan, bégal ci li ñu ko yàq!yéen itam gaayi yàlla yi,ndaw yi ak yonent yi, bégleen,ndaxte yàlla àtte na ko, ba feyyul leen.»
rõõmutsege temast, taevas ja pühad ja apostlid ja prohvetid! sest jumal on teie kohtu mõistnud tema kätte!