Şunu aradınız:: guddi (Wolof - Estonca)

guddi
Öö

bunti dëkk ba duñu tëju bëccëg, te guddi du fa am.
ja tema väravaid ei suleta päeval, aga ööd seal ei olegi.

yuusufa nag jóg, jël xale ba ak ndeyam, làquji misra ca guddi ga.
siis ta tõusis ning võttis enesega lapsukese ja tema ema öösel ja läks ära egiptusesse

yudaa nag jël dogu mburu ma, daldi génn ca saa sa. booba guddi woon na.
kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. aga oli öö.

noonu ñu jàpp leen, tëj leen ba ca ëllëg sa, ndaxte mu nga doon tàmbalee guddi.
ja nad pistsid käed nende külge ja panid nad vangi järgmiseks päevaks, sest oli juba õhtu.

waaye sool yég seen pexe. fekk guddi ak bëccëg ñu doon wottu bunt yi yépp, ngir man koo bóom.
aga saulus sai teada nende salanõu. ent nad valvasid päeva ja öö väravais, et teda tappa;

noonu xarekat ya jël pool ci guddi, indi ko ba ca dëkku antipataris, ni ñu leen ko sante.
vastavalt saadud käsule võtsid siis sõjamehed pauluse ja viisid ta ära läbi öö antipatrisesse.

jigéen ju sësul ci kenn day wékk yaakaaram jépp ci yàlla, sax ci di ko wéetal te di ko ñaan guddi ak bëccëg.
aga kes õige lesk on ja üksi maha jäänud, see loodab jumala peale ja jääb kindlasti anumistesse ja palvetesse ööd ja päevad.

muy nelaw walla muy xool, guddi mbaa bëccëg, jiwu wi sax, di màgg, te xamul naka la ko defe.
ja heidab magama ja t

ndaxte lóot, mi dëkkoon ci seen biir, dafa dëkke woon tiisu xol, ndax ñaawteef yi mu gis ak a dégg guddi ak bëccëg.
sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid -

naka noona boroom bi feeñu pool ci guddi ne ko: «bul tiit dara, waaye deel wax te bañ a noppi.
siis issand ütles öösel nägemuses paulusele: „Ära karda, vaid kõnele ja ära ole vait!

maa ngi leen koy wax: ca jamono jooju, ñaar dinañu bokk a tëdd guddi, dees na yóbbu kenn ki, bàyyi ka ca des.
ma ütlen teile, selsamal ööl on kaks ühes voodis: üks v

guddi dootul am, te kenn dootul soxla leeru làmp walla naaju jant, ndaxte boroom bi yàlla moo leen di leeral. te dinañu nguuru ba fàww.
ja ööd ei ole enam, ja neile ei ole vaja lambivalgust ega päevavalget, sest issand jumal valgustab neid, ja nemad valitsevad ajastute ajastuteni.

mu jël leen nag ci waxtu woowu ci guddi, raxas seeni gaañu-gaañu, ba noppi ñu sóob ko ci ndox, moom ak waa këram gépp.
tema võttis nad sel öötunnil enese juurde ja pesi nende haavad. ja ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere.

bi erodd nekkee ci tànki indilu ko, ca guddi googa yeewoon nañu piyeer ak ñaari càllala, muy nelaw diggante ñaari xarekat, te ay xarekat di wottu buntu kaso ba.
aga kui heroodes tahtis teda tuua kohtu ette, magas peetrus sel ööl kahe sõjamehe vahel kahe ahelaga seotult, ja vahid ukse ees valvasid vangihoonet.

bokk yi, yéena ngi fàttaliku sunu coono ak sunu ñaq; xam ngeen ni nu liggéeye guddi ak bëccëg, ngir bañ a diis ci seen kaw, ci di leen yégal xebaaru yàlla.
te mäletate ju, vennad, meie tööd ja vaeva: ööd ja päevad me tegime tööd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas jumala evangeeliumi.

fu ma tollu maa ngi lay boole ci samay ñaan, di ci sant yàlla, mi may jaamu ci xel mu dal, ni ko samay maam daan defe. guddi ak bëccëg, bu sama xel demee ci say rangooñ,
ma tänan jumalat, keda ma oma esivanemaist saadik teenin puhta südametunnistusega, nagu ma ka lakkamata mõtlen sinule oma palvetes ööd ja päevad,

ca guddi ga nag boroom bi taxaw ci wetu pool ne ko: «takkal sa fit; ni nga ma seedee ci yerusalem, noonu nga may seedee ca room.»
aga järgmisel ööl seisis issand ta juures ning ütles: „ole julge, paulus! sest otsekui sa neid asju minust oled tunnistanud jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka roomas!”

booba yeesu ne leen: «yéen ñépp dingeen ma dàggeeku ci guddi gii, ndaxte bind nañu: “dinaa dóor sàmm bi, xari jur gi tasaaroo.”
siis ütleb jeesus neile: „sel ööl te k