Sie suchten nach: söönud (Estnisch - Maori)

ja kolm päeva ta ei näinud, ei söönud ega joonud.
a e toru ona ra e kore ana e kite, kihai hoki i kai, kihai i inu

ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.
a me te mea e rima mano nga tane i kai taro ra

ent neid, kes olid söönud, oli neli tuhat meest peale naiste ja laste.
a, ko te hunga i kai, e wha mano nga tane, haunga nga wahine, nga tamariki

ent neid, kes olid söönud, oli ligi viis tuhat meest peale naiste ja laste.
ko te hunga i kai ra me te mea e rima mano nga tane, haunga nga wahine me nga tamariki

ning ütlesid: „sina oled läinud sisse ümberlõikamatute juurde ja oled söönud nendega!”
i mea ratou, i haere koe ki roto ki nga tangata kihai i kotia, i kai tahi me ratou

sest johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: temas on kuri vaim!
i haere mai hoki a hoani, kihai i kai, kihai i inu, heoi e mea ana ratou, he rewera tona

siis nad kogusid kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesi, mis oli üle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid söönud.
na kohikohia ana e ratou, a whakakiia ana nga kete tekau ma rua ki nga whatiwhatinga o nga taro pare e rima, ki nga toenga a nga tangata i kai ra

ma olin sinu juures kakskümmend aastat! su emalambad ja kitsed ei heitnud loodet ja jääri su karjast ma ei söönud.
ka rua tekau enei tau oku ki a koe; kihai i whanau whakatahe au hipi, au koati, kihai ano i kainga e ahau nga hipi toa o tau kahui

ja nelikümmend päeva kurat kiusas teda. ja ta ei söönud midagi neil päevil. ja kui need möödusid, tuli temale nälg.
mo nga ra e wha tekau, whakamatautauria ai e te rewera. kihai ia i kai i tetahi mea i aua ra; a, no ka pahemo, ka hiakai ia

aga peetrus ütles: „ei ilmaski, issand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!”
ko pita ia i mea, kahore, e te ariki; kiano ahau i kai i te mea noa, i te mea poke ranei

ja ma võtsin raamatukese ingli käest ja sõin selle ära. ja see oli mu suus magus nagu mesi. ja kui ma selle olin söönud, sai see mu kõhus mõruks!
na ka tango ahau i te pukapuka nohinohi i te ringaringa o te anahera, kainga ana e ahau; a i reka ano ki toku mangai, ano he honi: no taku kainga, kua kawa toku kopu

oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.
ko te whakahoki i ahau ki raro, matau tonu i ahau; ko te whai rawa, matau tonu i ahau: i nga wahi katoa, i nga mea katoa, ka oti ahau te whakaako, kia makona, a kia mate i te kai, kia whai rawa, a kia rawakore ranei

ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: „minge ostke meile pisut leiba!”
a, ka pau te witi i maua mai e ratou i ihipa, na ka mea to ratou papa ki a ratou, hoki atu ki te hoko i tetahi wahi kai ma tatou

siis ta küsis: „kes on sulle teada andnud, et sa alasti oled? või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast?”
na ka mea ia, na wai i mea ki a koe e tu tahanga ana koe? kua kainga ranei e koe etahi o nga hua o te rakau i kiia atu ra e ahau ki a koe, kaua ona hua e kainga