Sie suchten nach: vox aeternum (Latein - Estnisch)

hic autem eo quod maneat in aeternum sempiternum habet sacerdotiu
aga temal on selle tõttu, et ta jääb igavesti, preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte.

et regnabit in domo iacob in aeternum et regni eius non erit fini
ja ta valitseb igavesti jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!”

forsitan enim ideo discessit ad horam a te ut aeternum illum reciper
sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,

servus autem non manet in domo in aeternum filius manet in aeternu
ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti.

et omnis qui vivit et credit in me non morietur in aeternum credis ho
ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti. kas sa usud seda?”

verbum autem domini manet in aeternum hoc est autem verbum quod evangelizatum est in vo
aga issanda sõna püsib igavesti!” ja see on see sõna, mis teile rõõmusõnumina on kuulutatud.

et ego vitam aeternam do eis et non peribunt in aeternum et non rapiet eas quisquam de manu me
ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest.

id enim quod in praesenti est momentaneum et leve tribulationis nostrae supra modum in sublimitatem aeternum gloriae pondus operatur nobi
sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au,

tunc dicet et his qui a sinistris erunt discedite a me maledicti in ignem aeternum qui paratus est diabolo et angelis eiu
siis ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!

vox clamantis in deserto parate viam domini rectas facite semitas eiu
hüüdja hääl on k

et vidi alterum angelum volantem per medium caelum habentem evangelium aeternum ut evangelizaret sedentibus super terram et super omnem gentem et tribum et linguam et populu
ja ma nägin teist inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene evangeelium, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.

pater clarifica tuum nomen venit ergo vox de caelo et clarificavi et iterum clarificab
isa, austa oma nime!” siis tuli hääl taevast: „mina olen juba austanud ja austan veel!”

et pedes eius similes orichalco sicut in camino ardenti et vox illius tamquam vox aquarum multaru
ja tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja tema hääl oli nagu suurte vete kohin.

accessit ille ad patrem et palpato eo dixit isaac vox quidem vox iacob est sed manus manus sunt esa
ja jaakob astus oma isa iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „hääl on jaakobi hääl, aga käed on eesavi käed!”

et vox quam audivi de caelo iterum loquentem mecum et dicentem vade accipe librum apertum de manu angeli stantis supra mare et supra terra
ja hääl, mida ma taevast kuulsin, rääkis jälle minuga ja ütles: „mine võta avatud raamatuke ingli käest, kes seisab mere ja maa peal!”

post haec vidi et ecce ostium apertum in caelo et vox prima quam audivi tamquam tubae loquentis mecum dicens ascende huc et ostendam tibi quae oportet fieri post hae
pärast seda ma nägin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine hääl, mida olin kuulnud otsekui pasunat rääkivat minuga, ütles: „astu siia üles, ja ma näitan sulle, mis pärast seda peab sündima!”