Sie suchten nach: rangatira (Maori - Estnisch)

rangatira
omanik

ka mea ia ki tenei, hei rangatira ano koe mo nga pa e rima
aga ta ütles sellelegi: ja sina valitse viie linna üle!

na i te mea ka whakarangatiratia koutou e te tama, he tino rangatira koutou
kui nüüd poeg teid vabaks teeb, siis te olete õieti vabad!

a e matau koutou ki te pono, ma te pono ano koutou ka rangatira ai
ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!”

na, ina tae te rangatira o te mara waina, ka peheatia e ia aua kaimahi
kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?”

me nga nohoanga rangatira i nga whare karakia, me nga nohoanga rangatira i nga hakari
ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas

na, ka rongo te mano ratou ko nga rangatira o te pa ki enei mea, ka pororaru
seda kuuldes said rahvas ja linna ülemad rahutuks,

kahore e nui ake te akonga i tona kaiwhakaako, kahore hoki te pononga e nui ake i tona rangatira
jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.

na i te aonga ake ka huihui o ratou rangatira, nga kaumatua, me nga karaipi ki hiruharama
järgmisel päeval sündis, et rahva ülemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku jeruusalemma,

ko ta te pononga no te kikokiko tona whanautanga: ko ta te wahine rangatira ia he mea korero mai i mua
aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.

ki tona hoatutanga e nga tohunga nui, e o matou rangatira hoki, kia tukua ki te mate, a ripekatia ana ia
kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on annud ta surma m

whakamaharatia ratou kia ngohengohe ki nga rangatiratanga, ki nga mana, kia rongo ki nga rangatira, kia takatu ki nga mahi pai katoa
tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks,

katahi ka tukua atu taua tamaiti e te rangatira mano, ka mea ia, kaua e korerotia ki tetahi tau whakaaturanga mai i enei mea ki ahau
siis laskis ülempealik noormehe ära minna ja keelas teda kellelegi rääkimast, et ta seda oli temale teada andnud.

a, i a raua e korero ana ki te iwi, ka puta ohorere mai ki a raua nga tohunga, te rangatira o te temepara me nga haruki
aga kui nad rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja pühakoja pealik ja saduserid,

katahi ka karanga a paora ki tetahi keneturio, ka mea, arahina atu te tamaiti nei ki te rangatira mano: he korero hoki tana ki a ia
siis paulus kutsus enese juurde ühe pealikuist ja ütles: „vii see noormees ülempealiku juurde, sest tal on midagi temale öelda!”

kihai te rangatira o te whare herehere i titiro ki tetahi o nga mea i tona ringa; no te mea i a ia a ihowa, i mea ano a ihowa kia pono tana i mea ai
vangihoone ülem ei vaadanud millegi järele, mis oli tema käes, sest issand oli temaga ja mis ta tegi, issand laskis korda minna.

a, no te taenga atu ki te whare o te rangatira o te whare karakia, ka kite ia i te ngangau, i te nui hoki o te tangi, o te aue a etahi
ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;

e nga pononga, kia ngohengohe ki o koutou rangatira, kia nui te wehi; he teka ki te hunga pai, ki te hunga ngawari anake, ki te hunga whanoke ano hoki
sulased, olge kõige kartusega allaheitlikud oma isandaile, mitte ainult headele ja leplikele, vaid ka tigedaile.

titiro oti ki to koutou karangatanga, e oku teina, kihai i tokomaha te hunga whakaaro o te wahi ki te kikokiko, kihai i tokomaha te hunga nunui, kihai i tokomaha nga rangatira, e karangatia ana
vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,

kahore he hurai, kahore he kariki, kahore he pononga, kahore he rangatira, kahore he tane, wahine ranei; he tangata kotahi tonu hoki koutou katoa i roto i a karaiti ihu
ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks kristuses jeesuses.