Sie suchten nach: rinena (Maori - Estnisch)

otira i whakarerea atu e ia te kakahu rinena, a oma tahanga atu ana
aga tema jättis linase riide maha ja p

na ka tango a hohepa i te tinana, a takaia ana e ia ki te rinena ma
ja joosep v

na piko iho ana ia, ka kite i nga takai rinena e takoto ana; heoi kaihai i tomo ki roto
ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei läinud sisse.

me te tauera i takaia ai tona matenga, kihai i takoto tahi me nga takai rinena, he mea whakakopa ia ki tetahi wahi i tahaki
ja higirätiku, mis oli tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokkumähitud teises kohas.

na ka haere ano a haimona pita i muri i a ia, a, ko tona tomokanga ki te urupa, ka kite i nga takai rinena e takoto ana
siis tuli siimon peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. ja ta näeb surnulinad maas olevat,

a ko nga taua kei te rangi e aru ana i a ia i runga i nga hoiho ma, he mea whakakakahu ratou ki te rinena pai, he mea ma, parukore
ja sõjaväed taevas järgisid teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta lõuendiga.

na ka tangohia e parao tona mowhiti i tona ringa, a kuhua ana e ia ki te ringa o hohepa, i whakakakahuria hoki ia e ia ki nga kakahu rinena pai, a whakaheia ana he hei koura ki tona kaki
ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.

me te ki, aue, aue, te pa nui, i kakahuria ki te rinena pai, ki te papaura, ki te whero, i tataitia ki te koura, ki te kohatu utu nui, ki nga peara
ja ütlevad: „häda, häda, sa suur linn, kes olid riietatud kalli lõuendi ja purpuri ja helkjaspunase riidega ning olid ilustatud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, sest ühe silmapilguga on nii suur rikkus hävitatud!”