Results for tööhõivepoliitikat translation from Estonian to Latvian

liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta
par dalībvalstu nodarbinātības politikas pamatnostādnēm

mõnes põhilises valdkonnas on vaja tõhustada tööhõivepoliitikat.
nodarbinātības politika atsevišķās būtiskās jomās jāstiprina.

jälgida tööhõive olukorda ja tööhõivepoliitikat liidus ja liikmesriikides;
uzraudzīt nodarbinātības stāvokli un nodarbinātības politiku savienībā un dalībvalstīs;

-jälgida tööhõive olukorda ja tööhõivepoliitikat liikmesriikides ja ühenduses,
-pārraudzīt nodarbinātības stāvokli un nodarbinātības politiku dalībvalstīs un kopienā,

— jälgida tööhõive olukorda ja tööhõivepoliitikat liikmesriikides ja liidus;
— pārraudzīt nodarbinātības stāvokli un nodarbinātības politiku dalībvalstīs un savienībā;

komitee ülesanneteks on:--- jälgida tööhõive olukorda ja tööhõivepoliitikat liikmesriikides ja liidus;
komitejai ir šādi uzdevumi:--- pārraudzīt nodarbinātības stāvokli un nodarbinātības politiku dalībvalstīs un savienībā;

liikmesriigid koordineerivad oma majandusja tööhõivepoliitikat käesoleva lepinguga ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.
dalībvalstis saskaņo savu ekonomikas un nodarbinātības politiku atbilstīgi šajā līgumā paredzētajiem pasākumiem, kuru nodrošināšana ir savienības kompetencē.

liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat iii osas ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.
dalībvalstis saskaņo savu ekonomikas un nodarbinātības politiku atbilstīgi iii daļā paredzētajiem pasākumiem, kuru nodrošināšana ir savienības kompetencē.

liikmesriigid koordineerivad oma majandus - ja tööhõivepoliitikat käesoleva lepinguga ettenähtud korras , mille määratlemine on liidu pädevuses .
c 115/66 lv

seoses tööhõivestrateegia ülevaatamisega nõustub komitee põhimõtteliselt komisjoni nimetatud prioriteetidega. seejuures ei tohi tööhõivepoliitikat vaadelda eraldi makromajanduslikest raamtingimustest ja tööstuspoliitikast.
komiteja principā atbalsta komisijas izvirzītās prioritātes nodarbinātības stratēģijas pārskatīšanā. taču nodarbinātības stratēģiju nedrīkst aplūkot atrauti no makroekonomiskās vides un rūpniecības politikas.

see tähendab sellist tööhõivepoliitikat, mis aitab inimestel leida tööd igas tööelu etapis ning kaotab takistused nende teelt, kes tööd teha soovivad.
tas nozīmē nodarbinātības politiku, kas palīdz cilvēkiem sameklēt darbu jebkurā viņu darba dzīves posmā un nojaukt šķēršļus tiem, kuri vēlas strādāt.

liikmesriigid koordineerivad oma majandus- ja tööhõivepoliitikat iii osas ettenähtud korras, mille määratlemine on liidu pädevuses.4.
dalībvalstis saskaņo savu ekonomikas un nodarbinātības politiku atbilstīgi iii daļā paredzētajiem pasākumiem, kuru nodrošināšana ir savienības kompetencē.4.

euroopa sotsiaalfondi rakenduskavade abil, milles on kokku leppinud euroopa komisjon ja liikmesriigid, toetati riiklikku tööhõivepoliitikat järjepidevuse tingimusel, lähtuvalt eesi prioriteetidega vastavuses olemisest.
izmantojot starp eiropas komisiju un dalībvalstīm saskaņotās enf darba programmas, atbalstu valsts nodarbinātības politikai noteica to atbilstība ens prioritātēm.

2. siseriiklikke tööhõive tegevuskavasid ettevalmistavad siseriiklikud seminarid, tööhõivepoliitikat käsitlevad seminarid või prioriteetseid teemasid või üldist huvi pakkuvaid teemasid käsitlevate oluliste rahvusvaheliste ürituste korraldamine;
2. valstu semināros par valstu nodarbinātības rīcības plānu sagatavošanu, semināros par nodarbinātības politiku vai tādu nozīmīgu starptautisku notikumu organizēšanu, kas veltīti prioritārām vai vispārējas nozīmes tēmām;

see kehtib isegi tööhõivestrateegia puhul: eÜ asutamislepingu artiklis 128 on ette nähtud tööhõivesuunised, mida liikmesriigid peaksid oma tööhõivepoliitikas arvesse võtma, kuid ühist tööhõivepoliitikat kui sellist ei ole olemas.
nākamā būtiskā pārskatīšana ir paredzēta 2008. gada pavasarī, un tā attieksies uz 2008.–2010. gadu.

siiski võivad liikmesriigid nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt ette näha, et erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriiklikus õiguses eelkõige tööhõivepoliitikat ja tööturgu hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
tādā veidā pastāv risks, ka šai nozīmīgajai darba ņēmēju kategorijai, kas ir noteikta tikai atkarībā no vecuma, diezgan ilgā viņu profesionālās karjeras laikposmā netiek nodrošināta darba stabilitāte, kas tomēr ir būtisks apstāklis darba ņēmēju aizsardzībā.

sellise edu põhjuseks ei ole ainult ees, kuid olulist rolli mängib see kindlasti: tööhõivenäitajad on paremad, kuna liikmesriigid suudavad paremini ellu viia oma tööhõivepoliitikat ning õppida üksteiselt, kuidas ühiseid eesmärke saavutada.
Šie panākumi nav pilnībā attiecināmi tikai uz ens, bet to būtiska daļa gan — situācija nodarbinātības jomā ir uzlabojusies, jo dalībvalstis var labāk īstenot nodarbinātības politiku un mācīties cita no citas, kā sasniegt kopīgus mērķus.

ees european employment strategy – euroopa tööhõivestrateegia koordineerib liikmesriikide tööhõivepoliitikat ning sellega nähakse ette tööhõivesuuniste väljatöötamine, mille võtab vastu nõukogu igal aastal komisjoni soovituste põhjal.eesmärk 3 eli poliitiline eesmärk pikaajalise töötuse vähendamiseks ja ametialase integreerimise hõlbustamiseks.
spp skolas priekšlaicīga pamešana.ens eiropas nodarbinātības stratēģija koordinē dalībvalstu nodarbinātības politiku un paredz izstrādāt nodarbinātības vadlīnijas, ko ik gadus pēc komisijas priekšlikuma pieņem padome.

olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
neatkarīgi no 2. panta 2. punkta dalībvalstis var paredzēt, ka dažāda attieksme, kuras pamatā ir vecums, neveido diskrimināciju, ja attiecīgās valsts tiesību kontekstā tā ir objektīvi un saprātīgi attaisnota ar likumīgu mērķi, tostarp likumīgu nodarbinātības politiku, darba tirgu un profesionālās izglītības mērķiem, un ja šā mērķa sasniegšanas līdzekļi ir atbilstīgi un vajadzīgi.