Results for rääkimisraskused translation from Estonian to Maltese

nägemis - või rääkimisraskused, mis on küll ajutised.
issibha bi tqila tara jew titkellem, li hi ħaġa temporanja.

41 orientatsioonihäired, depressioon või depressiooni süvenemine, närvilisus, tuju kõikumine, vaimse seisundi muutused (ebatavalised mõtted, segasus), paranoia, ärrituvus, segasusseisundi süvenemine, õppimis -, mälu - või mõtlemisraskused, reflekside puudumine või nõrgenemine, raskused sõnade välja ütlemisel või kõnest aru saamisel, segane kõne, rääkimisraskused või võimetus rääkida, pikaldasus, tasakaalu - või koordinatsioonihäired, põletustunne, valutundlikkuse suurenemine, teadvustaseme langus (ei reageeri või peaaegu teadvuseta), sedatsioon, kontsentratsiooniraskused, lõhnatundlikkuse häired, maitsetundlikkuse puudumine või häired, värisemine, torkimise - ja kihelustunne, topeltnägemine, muud nägemishäired, valgustalumatus, tinnitus (kumin kõrvus), pearinglus või pöörlemise tunne, peapööritus või – ringlus püsti tõustes, madal vererõhk, hingeldus, suukuivus, iivelduse süvenemine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, higistamine, lihasenõrkus, lihasespasmid, lihasekrambid, lihase - ja liigesevalud, valu või raskused urineemisel, raskused urineerima hakata või urineerimist kontrollida, närviline olek, kukkumine, valu või valu ägenemine, nõrkus, külmatunne, näo, jalgade või jalalabade tursed, valu rinnus, palavik, vere biokeemiliste näitajate muutused, vaimse võimekuse vähenemine ja kaalulangus.
nuqqas t’ aptit, ansjetà jew ansjetà li tmur għall- agħar, alluċinazzjonijiet, ma tkunx tista ’ torqod jew tkompli torqod, aġitazzjoni, diżorjentament, depressjoni jew depressjoni li tmur għall- agħar, nervożità, tibdil fil- burdata, tibdil fl- istat mentali (taħseb b’ mod anormali, konfużjoni), paranojja, irritabilità, konfużjoni li tmur għall- agħar, diffikultà biex titgħallem, fil- memorja jew biex taħseb, assenza jew indeboliment ta ’ riflessi, problemi biex tesprimi jew tifhem il- kliem, diskors li ma jiftiehemx, diffikultà biex titkellem jew titlef il- ħila li titkellem, indolenza, indeboliment fil- bilanċ jew fil- koordinazzjoni, sensazzjoni ta ’ ħruq, żieda fis- sensittività għall- uġigħ, livell imnaqqas ta ’ koxjenza (ma jkollok rispons jew kważi mitluf minn sensik), sedazzjoni, diffikultà biex tikkonċentra, problemi fis- sens tat- togħma, ittiegħem b’ mod stramb jew l- ebda sens ta ’ togħma, rogħda, sensazzjoni bħal qisu xi ħadd qed iniggżek bil- labar, tara doppju, disturbi tal- vista, intolleranza għad- dawl, żanżin fil - widnejn (tisfir fil- widnejn), sturdament jew sensazzjoni ta ’ tidwir, sturdament jew tistordi meta tkun bilwieqfa, pressjoni tad- demm baxxa, qtugħ ta ’ nifs, ħalq xott, uġigħ addominali, tqallih li jmur għall - agħar, dijarea, stitikezza, għaraq, ħakk, dgħjufija fil- muskoli, spażmi tal- muskoli, bugħawwieġ fil - muskoli, uġigħ fil- muskoli jew fil- gogi, diffikultà jew uġigħ meta tagħmel l- awrina, diffikultà biex tibda jew tikkontrolla meta tagħmel l- awrina, tħossok nervuż/ a, taqa ’, uġigħ jew uġigħ li jiħrax, għeja kbira, tħoss il- bard, nefħa tal- wiċċ, riġlejn jew saqajn, uġigħ fis- sider, deni, tibdil fil- kimika tad - demm, indeboliment mentali u tnaqqis fil- piż.